de

del

Ti’al u ja’abil 2030e’, kúuchilo’ob tu’ux ku meyajta’al datose’ yaan u ka’atéen k’a’abéetkunsiko’ob energía yéetel ja’, je’el bix u bin u ya’abtal xan u k’a’abéetkunsa’al kéen jo’op’ok u meyaj Inteligencia Artificial (IA), beey úuchik u ya’ala’al le miércoles máanika’ tumen u ajxak’al máakilo’ob Organización de Naciones Unidas (ONU).

Chéen wa tumen péeknaj jala’acho’ob ti’al u na’atiko’ob beyka’aj ku tojoltik ti’ yóok’ol kaab u béeytal u meyaj IA beyxan beyka’aj séeba’an u k’a’abéetkunsa’al tumen wíinike’, je’el u yila’al sajbe’entsil yanik ba’axo’ob yaan ti’ yóok’ol kaab, yéetel je’el u beetik u seten yantal residuos electrónicos, beey tu ya’alaj ti’ u informeil Instituto de Agua, Medio Ambiente y Salud ti’ u noj najil xook Universidad de las Naciones Unidas.


En español: ONU: para 2030 se duplicará consumo de agua y energía en centros de IA


Tu ja’abil 2025, u kúuchilo’ob tu’ux yaan datose’ tu k’a’abéetkunsajo’ob 448 teravatioshorasil sáasil ichil tuláakal yóok’ol kaab, maanal ti’ tuláakal le k’a’abéetchaj ti’ Arabia Saudita. IA tu k’a’abéetkunsaj u jo’ jaatsil tuláakal le meyajnajo’. Beyxan, tu ch’a’aj 4.5 billones u litrosil ja’. Le beyka’ajo’ je’el u chukik ti’al u k’ujsa’al ja’ ti’ maanal 600 millonesil máako’ob yaan África subsahariana, ka’alikile’ tu beetaj xan u yantal 189 millonesil toneladas ti’ u emisionesil dióxido de carbono. 

“Tsikbal táan u yantal ich kaaje’ láayli’ u paktik IA beey software, ba’ale’ IAe’ jump’éel kúuchil chíika’an: yaan tu’ux ts’a’aban datos, tu’ux ku beetik u yantal sáasil, u sistemasil refrigeración, u redesil transmisión, chips, minerales, lu’um yéetel ja’”, beey tu ya’alaj Kaveh Madani, máax jo’olbesik mola’ay yéetel u nojochil máax beet le xaak’alo’.

Táan u yila’ale’ yaan u ka’atéenchajal le beyka’aj u muuk’il sáasil k’a’abéet lalaj ja’ab tumen yaan u chukik 945 TWh ti’al u ja’abil 2030, óoli’ leti’e’ beyka’aj k’a’abéet ti’ tuláakal Japón, ts’o’oke’ ti’al le ken úuchuk lelo’ IAe’ yaan u chukik u 40% ti’ tuláakal le ku k’a’abéetkunsa’alo’.


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan