Jump’éel úuchben áanalte’ tu’ux tu ts’íibtaj paax Wolfgang Amadeus Mozart ti’al u pa’axal tumen arpa yéetel falutae’, jach ma’alob ts’aka’anil ka’aj kaxta’ab tu kúuchil Biblioteca Nacional de Francia (BnF) tu noj lu’umil París.
Jump’éel noj le jkaxta’abo’, ts’o’oke’ chíimpolta’an tumen especialistas, beey úuchik u ya’alal tumen Gilles Pécout, máax jo’olbesik BnF. Ju’une’ ku ye’esik uláak’ ba’alo’ob yóok’olal Mozart tu k’iinil úuchik u ts’áak xook, yéetel ku chíikbesik xan u ts’ook u téen jp’áat París tu ja’abil 1778.
Ju’une’ ku ye’esik jayp’éel u leccionesil composición jbeeta’ab tumen austriail jpaax, máax tu ka’ansaj paax sáansamal “ti’ Marie-Louise-Philippine de Bonnières de Guînes, u paalil u duqueil Guînes, jach no’ojan jpaax arpa”, ichil u winalil mayo tak julio ti’ u ja’abil 1778 tu noj kaajil París”, beey tu tsolaj François-Pierre Goy, máax beetik u conservador ti’ u meyajil paax ich BnF yéetel máax xan kaxt le ju’uno’.
Áanalte’ kaxta’ab tu k’iinil 2 ti’ febrero, tu kúuchil BnF ka’aj jo’op’ u xak’alta’al tumen Goy junjaats ts’íibil ju’uno’ob mina’an u yuumil máax beetej, tumen u k’áat ka’ach u xak’alt ju’uno’ob antes u p’atik u meyaj.
“Ma’ jmáan tin tuukul ba’ax ken in kaxtej”, tu ya’alaj Goy. Jach p’il u yich u yilik ba’ax notasil yéetel pentagramas yaani’, tumen yaan jayp’éel ba’alo’ob ts’íibta’an tu beetaj u jach fijartkubai’, je’el bix “u clavesil sol, maas beey wóolista’an, óol ch’eetel wa u claevil fa kúulpach beeta’abik, tumen beey suuk u beeta’al Francia”.
Ka’aj túun ke’et yéetel uláak’ ts’íibo’ob digitalizarta’ane’, ju’un k’a’abéetkunsa’ab, francés t’aan yéetel tumen ich áanaltee’ ts’a’aban le mismo sellos yaan ti’ uláak’ oochel jóok’sa’al ti’ u ts’íib paaxil Concierto para flauta y arpa de Mozart, k’ubéenta’ab tumen u duqueil Guînes, tu mu’uk’ankúunso’ob tuukul es que jump’éel u ts’íib paaxil Mozart.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan