de

del

U ajka’ansajilo’ob UNAMe’ táan u ts’áak u yóolo’ob ti’al u yutsil na’atiko’ob diversidad sexogenérica

Crece interés de docentes de la UNAM por entender la diversidad sexogenérica
Foto: Yazmín Ortega

U ajka’ansajilo’ob u noj najil xook Universidad Nacional Autónoma de México (UNAM) jujump’íitil u bin u maas táakpajalo’ob ti’ uláak’ cursos tu najilo’ob xok, ti’al u na’atiko’ob bix u yúuchul le ku k’aaba’tik diversidad sexogenérica ku yantal ichil u xoknáalo’ob, ti’al beyo’ u tseliko’ob péech’ óolal yéetel estereotipos láayli’ yaane’, beey tu ya’alaj Alejandra González Bazúa, máax ku meyaj ich Dirección de Educación para la Igualdad de la Coordinación para la Igualdad de Género (CIGU) ti’ le najil xooko’.

Ikil táan u máan u winalil Mes del Orgullo, a’alabe’ ma’ yanak mix máak u ya’al wa ma’ u k’áat u kan uláak’ ba’alo’ob yóok’lal diversidad sexual ichil u xoknáalilo’ob universidadi’, ba’ale’ kex beyo’ maas ya’ab u bin u táakpajal ajka’ansajo’ob te’el tallereso’obo’, ba’ale’ tu káajbal, kex walkil jo’op’éel ja’abo’obe’, ma’ ya’ab máak ku táakpajali’.

Ka’aj a’alab láayli’ yaan ajka’ansajo’ob ma’ u k’áat u kano’ob ba’al yóok’lal disidencias sexogenéricasi’, tukulta’ab ku yúuchul tumen ma’ ya’ab ba’al ojéela’an yóok’lali’, yéetel tumen ma’ xan u k’áat u yojéelto’ob tu beeli’; ti’al túun u na’ata’al es que úuch káajak u kaxta’al ka chíimpolta’ak diversidad ti’al u je’ets’el xan páajtalilo’ob, u chíiikbesa’al ba’ax tu máansaj u jaats kaaja’ tu máansaj ya’abach jela’antak ba’alo’ob ti’ najilo’ob xook, ich kaaj yéetel ti’ mola’ayob.

Kaambal ku beetik ajka’ansajo’obe’, tu ya’alaj, k’a’anan ti’al u béeytal u yantal túumben tuukulo’ob: “ma’ chéen ti’al u na’atik máak bix yanik u maas túumben tuukulo’ob ich jayp’éel disciplinas wa xooko’obi’. U ti’al xan u yantal uláak’ bix u meyajta’al ka yanak u yutsil kúuchil ti’al u yúuchul kaambal, tu’ux ka táakbesa’ak tuláakal máak, ka yanak chíimpolalil, xma’ pech’óolal, xma’ loobilajil, yéetel tu’ux ka péektsilta’ak u tojbe’en kuxtal kaaj”.

Yeéetel u nu’ukbesajil Programa de Actualización y Superación Docente, Alejandra González tu ya’alaj ajka’ansajo’obe’ ku béeytal u mantats’ tukultiko’ob ba’ax ku yúuchul ka’alikil xan u maas kaambalo’ob.


 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan