de

del

Foto: Reuters

Clara Zepeda 

Le beyka’aj ko’ojchaj u tojol ba’alo’ob tu yáax chúumuk ja’abe’ maas jump’íit ti’ u promedioil najo’ob tu’ux maas jump’íit u yúuchul náajal, ba’ale’ ma’ beey registrarta’abik ich najo’ob tu’ux maanal wakp’éel salarios mínimos yaan, beey úuchik u ya’alal tumen Instituto Nacional de Estadística y Geografía (Inegi).

Inflación general tu noj lu’umil Méxicoe’, k’as sáalchaj ti’al u ts’o’okbal junio máaniko’, ichil ba’ax yaan u yil yéetel u ko’ojtal u kuxtal mexicoilo’ob. Ba’ax k’ajóolta’an beey índice nacional de precios al consumidor (INPC) tu registrartaj jump’éel variación yóok’ol 1.46 por ciento tu yáax chúumuk ja’abill 2026, ka’alikil tu yáax óoxp’éel winalo’obe’ u tojol ba’ale’ ko’ojchaj 3.08 por ciento.

Beey túuno’, inflación u’uypaj ich najo’ob tu’ux ku náajalta’al maanal wakp’éel salarios mínimose’, ya’abchaj 1.68 por ciento tu yáax wakp’éel winalo’ob u ja’abil 2026, u maas nojoch ti’ le jatsa’an beey xuup ku beetik juntúul wíinik tu juunal; ka’alikil a nivel nacionale’ tu chukaj 1.46 por ciento.

U ko’ojtal janabe’en yéetel uk’be’en ba’alo’ob (ma’ ti’al káalta’ali’) ichil u segmentoil gasto individual, tu chukaj 1.24 por ciento ichil le yáax chúumuk ja’abo’; uk’be’en ba’al ti’al káaltal yéetel chaamale’, 5.63; kúuchilo’ob tu’ux ku yúuchul janal yéetel tu’ux ku wu’ulabta’al máake’, tu chukaj 3.56 por ciento, ka’alikil seguros yéetel servicios financierose’, ko’ojchaj 5.96 por ciento.

Jats kaaj maas jump’íit u náajal (le ku k’amik salario mínimo, 315 pesose’) tu chíikbesaj ko’ochaj ba’al yóok’ol 1.01 por ciento ich wakp’éel winalo’ob, leti’e’ tu’ux ma’ seen ya’ab úuchik u yu’uba’al u ko’ojtal ba’ali’.

U ko’ojtal ba’al ichil economíae’ láayli’ u ka’anchalo’ob tumen táan xan u p’íitchajal energéticosi’.  


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan