de

del

Yáax juntéen u xak’alta’al bix u k’astal kuxtal yaan Antártica yóok’olal k’a’amkach sáasil

Científicos chilenos investigan por primera vez la contaminación lumínica en la Antártida
Foto: Ap

Jump’éel nu’ukbesaj ti’al u beeta’al xaak’alo’ob tu noj lu’umil Chilee’, táan u meyajtik yáax juntéen ba’axo’ob ku seen úuchul kéen yanak contaminación lumínica, beyxan yóok’olal calentamiento global tu lu’umil Antártica, beey jts’a’ab k’ajóoltbil le martes máanika’ ti’ k’a’aytajil ts’íib jóok’sa’ab tumen Ministerio de Ciencia, Conocimiento, Tecnología e Innovación de Chile.

Meyaje’ k’aaba’inta’an ‘Disrupting polar ecosystems: light pollution may alter the ecological effects of global warming’ (Dipole), ts’o’oke’ táan u kaxtik u chíikbesik yéetel ciencia ba’axo’ob je’el u béeytal u beeta’al ti’al u kaláanta’al yóok’ol kaab.

U k’askúunta’al ba’al yóok’olal sáasile’, jump’éel ba’al ku yúuchul kéen jelpajak u nivelesil natural sáasil tumen u k’a’abéetkunsa’al artíficial sáasil, beyxan le ba’axo’ob ku jelpajal tu kuxtalil lu’um yéetel tu kuxtalil ba’alche’obe’ ts’o’ok u xak’alta’al ti’ uláak’ lu’umo’ob láayli’ xan jelbesa’an, ka’alikil tu lu’umil Antárticae’ jump’éel ba’al ma’ yáax xak’alta’ak tak walkila’.


En español: Científicos chilenos investigan por primera vez la contaminación lumínica en la Antártida



Máax jo’olbesik Dipole, juntúul académico ti’ u noj najil xook Universidad Andrés Bello (UNAB), José Pulgar, tu tsolaj le jejeláas ba’axo’ob k’askúuntik yóok’ol kaabe’ “táan u múul beetiko’ob ba’al yóok’ol kuxtal yaan Antártica, le beetike’ jach táaj k’a’anan u na’ata’al ba’axo’ob ku k’éexel kéen úuchuk ba’al beyo’”.

Xaak’ale’ ku xa’ak’tik meyaj te’el lu’umo’, beyxan experimentos ich laboratorio, ts’o’oke’ ku chúunul ti’ jáal ja’ob ti’al u jach p’i’isil ba’ax táan u yúuchul yéetel macroalgas, beyxan ba’alche’ob xma’ baako’obi’ yéetel baako’ob kuxa’an ich k’áak’náab, ichil uláak’ kuxa’an ba’alo’ob k’a’anan te’el lu’umo’.

Máax beetik u subdirectoril Dipole, juntúul u ajxaak’al máak UNAB, Cristián Duarte, tu ya’alaj “noj meyaj yaane’ ma’ leti’ u xuu’ulsa’al sáasili’, u ba’alile’ ka béeyak u k’a’abéetkunsa’al tu beel, ti’al beyo’ u núupul ba’al yéetel ba’ax k’a’abéet ti’ wíinik ka’alikil u kaláanta’al kuxtal yaan”.


 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan