Úuchik u beeta’al múuch’ xíimbal ti’al u k’a’ajsa’al u 73 ja’abilo’ob káajak Revolución Cubana, j beeta’ab páayt’aan ti’al u mu’uk’ankúunsa’al u láak’inaj táanxdel kaajo’ob yéetel ti’al u p’a’atal paachil ba’ax tu jets’aj Estados Unidos ti’al u k’ata’al u beel Cuba kex walkil maanal 60 ja’abo’ob.
A’alabe’ u noj lu’umil Cubae’ “láayli’ táan u paak’áal, táan u kaambal, táan u náaytik ka yanak bix u yutsil xíimbal kaaj, tak ti’al u paachil k’iino’ob”.
Le domingo máanika’, ya’abach máako’ob múul xíimbalnajo’ob desde u Hemicicloil Juárez, ka’aj ts’o’ok yéetel jump’éel mitín tu yúuchben embajadail Estados Unidos, tu’ux tu a’alab jach ts’u’uychaj meyajilo’ob ku beeta’al tu k’iinilo’ob u meyaj jala’ach Trump, tumen ba’ax jets’a’ane’ ma’ táan u cha’ik u yantal combustibles, ts’aako’ob yéetel janabe’enba’al ti’ kaaj, yéetel ma’ xan táan u cha’abal u meyaj tu beel ba’axo’ob k’a’abéet ti’ kaaj ti’al u yutsil yantal.
En español: Marchan en Mérida para exigir fin al bloqueo de Estados Unidos contra Cuba
Aktáan Paseo de la Reforma, a’alabe’ ma’ táan u éejenta’al mix ba’al ka u ts’áajubáaj u k’askúunt ba’al te’el peteno’, ts’o’oke’ tu ya’alo’ob ku táakmuk’tiko’ob Cubail kaaj tu k’iinil “Día de la Rebeldía”, yéetel le ku k’a’ajsa’al ka’aj asaltarta’ab u cuartelilo’ob Moncada yéetel Carlos Manuel de Céspedes tu ja’abil 1953.
K’a’ajsa’ab xane’ ka’aj chúun Revolución Cubana, jo’olbesa’ab tumen Fidel Castro, “tu aktáantubáaj yéetel u interesesil” Estados Unidos, le beetike’, le noj lu’umo’, tu beetaj ba’alo’ob ti’al u tselik u muuk’ socialista tuukul, je’el bix le yanchaj yéetel u k’eexilo’ob agraria a’almajt’aan, u nacionalización bancos, ingenios azucareros yéetel empresas estratégicas.
Ka’aj xo’ok ts’íib beeta’ab, táakmuk’ta’ab tumen óoli’ 100 múuch’kabilo’ob, múuch’o’ob, sindicatos yéetel partidos políticose’, tu ya’alo’obe’ u muuk’ republicanoil jala’ache’ mu’uk’anchaji, tumen tu ts’u’uykunsaj 243 ba’alo’ob jets’a’an yóok’ol Cuba, ts’o’oke’ tu táakbesaj u k’aaba’ ichil le lu’umo’ob ku ts’áako’ob taak’in ti’al u yantal terrorismo bin.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan