de

del

México u yáax kúuchil ichil u lu’umilo’ob AL tu’ux ku beeta’al yéetel ku k’i’itbesa’al ultraprocesado janabe’enba’al

México, primer lugar de América Latina en producción y distribución de productos ultraprocesados
Foto: Reuters

U noj lu’umil Méxicoe’ leti’e’ yáax kúuchil ichil u k’áaxil América Latina tu’ux ku beeta’al yéetel ku k’i’itbesa’al ultraprocesado janabe’enba’al, ts’o’oke’ ti’ yaan tu kamp’éel kúuchil ichil tuláakal yóok’ol kaab beetik ba’al beyo’, beey úuchik u ya’alal tumen Laboratorio de Datos contra la Obesidad (LabDO).

Beyxan, tu lu’umil Méxicoe’, ti’ lajuntúul nojoch máake’, kex uktúul maanal u aalili’, beey u yúuchul xan ichil u 37,3 por cientoil paalal yaan u ja’abil ichil 5 tak 11, yéetel 7.7 por ciento máaxo’ob ma’ u chuk 5 ja’abili’, le je’elo’ ku chíikbesik óoli’ kex 4 millonesil paalal, beey a’alab tumen u datosil Instituto Nacional de Salud Pública (INSP).

Lalaj wíinike’ ku manik kex 212 kilos ti’ le janabe’enba’alobo’, beey xoka’an tumen Organización Panamericana de la Salud (OPS).

LabDO tu k’áatchi’ibtaj u mola’ayil Organización de las Naciones Unidas para la Alimentación y la Agricultura (FAO), máax tu ya’alaje’, maanal u 70 por cientoil u kajnáalilo’ob Méxicoe’ suuka’an u jaantik ultraprocesado ba’lao’ob, ka’alikil u jaanta’al u yich che’ob, verduras yéetel proteínase’, jach p’íit u jaanta’al, u ya’abile’ tumen máaxo’ob ma’ ya’ab u náajalo’obi’.

U séeb nojochtal kaajo’ob, u náachil ba’al, u yantal tráfico, u p’áatal óoli’ mina’an tiempo, chi’ichnakil yéetel u yoorasil meyaje’ ma’ táan u ts’áak u páajtalil u yutsil janal máak, le beetike’, maas suuka’an u janal máak táankab, ma’ tu taanaji’.


En español: México, primer lugar de América Latina en producción y distribución de productos ultraprocesados


Beey túuno’, maas séeb u jaanta’al ba’axo’ob ma’ ya’ab tiempo ku biinsik u beeta’ali’, le beetik hipercalóricas le ba’axo’ob ku jaanta’al, ma’ ko’ojtaki’ yéetel óoli’ je’el tu’uxa’ak yaan.

Ichil le ba’axo’ob maas ya’ab u jaantal Méxicoe’ ti’ yaan ch’óoch’ botanas; ch’ujuk uk’be’en ba’al; ch’ujuk, chocolate yéetel caramelos; mejen pasteles, galletas, ch’ujuk waaj empaquetarta’an wa ti’ caja, yéetel sopas instantáneas, ka’alikil ichil janalo’obe’ ti’ yaan tacos, tsajbil ba’al, hamburguesas yéetel pizzas.

U seen jaanta’al ba’alo’ob beyo’, ts’o’ok u beetik u jelpajal u toj óolal kaj, tumen ti’ ya’ab máak máanja’an u aalil, yaan ti’ obesidad, na’akan u presión, yaan cardiovascular k’oja’anilo’ob, diabetes tipo 2, cáncer yéetel maas séeb je’el u yúuchul wa ba’ax ti’ob beetik u kíimil máak, beey a’alab ich Reporte sobre las Economías Regionales Enero-Marzo 2024, beeta’an tumen Banco de México.

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan