de

del

Maaya chuuy ku beeta’al Yucatáne’ jk’uch Feria del Libro de Antropología tu noj kaajil CDMX

Cada puntada es una historia, destaca libro Bordado Maya de Yucatán que plasma el trabajo de artesanas locales
Foto: Sedeculta

Ruslán Aranda

U jats’utsil maaya chuuye’ ku béeytal k ilik ti’ jejeláas nook’o’ob, je’el bix guayaberas, blusas, vestidos, camisas, chalecos, pantalones ichil uláak’o’ob, beyxan accesorios ku beeta’al tu petenil Yucatán.

Mina’an u jeel nook’o’ob wa accesorios beyo’, tumen je’el máakalmáak ti’ le je’elo’obo’ beeta’an tumen yucatecail ko’olel chíikbesik nojmeyaj tu paach. Ti’ le 44 puntadas suuka’an u beeta’al ti’ nook’e’, xyucatecailo’obe’ ku chuyik 34 u jejeláasil. Yéetel le meyaj je’ela’, ku yantal maanal ti’ u 30 por cientoil náajal te’el péetlu’umila’.

Chuuy ku beeta’al Yucatáne’, chíimpolta’an beey Patrimonio Cultural textil ti’ u noj lu’umil México, tu’ux xan ku núupul prehispánicas, colonial y maas túumben chíikulalo’ob. Te’el k’iino’oba’ káajsa’ab Plan de Salvaguardia, jump’éel meyaj áanta’an tumen Unesco ti’al u nojba’alkúunsa’al maaya ko’olel ku chuuy, tu’ux xan ku kaxta’al ka chíimpolta’ak miatsil, kaaj yéetel náajal unaj u k’amiko’ob yóok’olal ba’ax ku beetiko’ob. Le beetike’, chúunsa’ab Consejo Estatal de Bordadoras de Yucatán, tu’ux táaka’an maanal 300 ko’olel, ti’ 23 u p’éel méek’tankaajo’ob.

Le meyajo’oba’ chíikbesa’an ichil u áanalte’il “El Bordado Maya de Yucatán. Patrimonio Vivo”, tu’ux molts’íibta’al u k’ajla’ayil chuuy, beyxan máaxo’ob beetik, tu’ux chíikbesa’an u yoochel xchuuyo’ob, u k’abo’ob yéetel chuuy ku beetiko’ob, beyxan nook’o’ob yéetel u jeel ba’alo’ob ku beetiko’obi’.

Beyxan, táaka’an xaak’al beeta’ab yóok’olal u jejeláasil puntadas yéetel chuuyo’ob; ku tsolik yéetel ku k’a’anakúunsik chuuy ku beeta’al México, tu ya’alaj Patricia Martín Briceño, máax tu jo’olbesaj editorial meyaj te’el áanalte’o’, yéetel máax xan jo’olbesik Secretaría de la Cultura y las Artes de Yucatán (Sedeculta). “El Bordado Maya de Yucatán.

Patrimonio Vivo”, tu k’amaj mención honorífica tu jaatsil Libro de Arte ich XXVIII Premio Antonio García Cubas 2026 beeta’an tumen Instituto Nacional de Antropología e Historia (INAH). Beyxan jts’a’ab k’ajóoltbil ichil u 37 u téenal u beeta’al Feria Internacional del Libro de Antropología e Historia (FILAH), beeta’an tumen INAH, tu kúuchil Museo Nacional de Antropología.


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan