de

del

DOF tu k’a’aytaj u nu’ukbesajil Educal 2026-2030; táan u yila’al u ma’alobkíinsa’al u kúuchil áanalte’ob

DOF publica el programa de Educal 2026-2030, en el cual se prevé mejor infraestructura de librerías y espacios culturales
Foto: Jusaeri

U nu ’ukbesaj il Educal 2026- 2030, tu ’ux ku kaxta’al u k ’ujsa’al áanalte ’ob ti ’ kaajo ’ob talam u k ’uchul máak, beyxan u ma’alobkúunsa’al u kúuchil áantalte ’ob yéetel le tu ’ux ku péektsilta’al maitsil, k ’a’ayta’ab le miércoles máanika’ ichil D iario O ficial de la Federación (DOF).

Uláak ’ ba’al ku kaxta’al, je ’el bix chíikpaj te ’el ju ’un jts ’a’ab k ’ajóoltbilo ’, leti ’ “u mu ’uk ’ankúunsa’al ba’ax ku beeta’al ti ’al u k ’i ’itbesa’al yéetel u ko ’onol áanalte ’ob beyxan u nu ’ukulilo ’ob kaambal yéetel le ku péektsiltik miatsil meyajta’an tumen Educale ’, tu ’ux xan ka béeyak u mu ’uk ’ankúunsa’al múul meyaj yéetel Fondo de Cultura Económica (FCE), ti ’al u ts ’aatáanta’al ka yanak áanalte ’ob ichil tuláakal u nojlu ’umil México; je ’el bix xan “u ya’abtal u táakpajal Educal ti ’ cha’ano ’ob yéetel uláak ’ meyajo ’ob tu ’ux ku péektsilta’al xook”.

Ts ’íib jts ’a’ab k ’ajóoltbile ’ ku ya’alik ka’aj ts ’o ’ok u meyaj il u ja’abil 2025e ’, ti ’ Educale ’ “yaan 68 u p ’éel u kúuchilo ’obi ’ (62e ’ tu beel u meyaj yéetel wakp ’éel k ’ala’an junjaats k ’iino ’ob), ts ’o ’oke ’ yaan xan wakp ’éel Librobús ku máan u xíinximbalt náach mejen kaajo ’ob. Ichil tuláakal le je ’elo ’, ku béeytal u k ’uchul xook ti ’ 29 péetlu ’umo ’ob, beyxan Ciudad de México. Tu ja’abil 2025e ’ ts ’aatáanta’ab 2 millonesil 901 mil 201 u túul máak, ts ’o ’oke ’ ku tukulta’ale ’, ti ’al 2026e ’ yaan u ts ’aatáanta’al 2 millonesil 550 u túul máak”.

Nu ’ukbesaje ’ ku jets ’ik tu lu ’umil Méxicoe ’ “u yantal áanalte ’ob yéetel uláak ’ u nu ’ukulo ’ob péektsiltik miatsile ’, láayli ’ jump ’éel nojmeyaj unaj u beeta’al ti ’al u mu ’uk ’anchajal kaambal yéetel u belbesa’al u kuxtal máak”. Ku yila’al xan u datosil Encuesta Nacional sobre Prácticas y Consumo Culturales (Inegi, 2024) beyxan u indicadoresil Unesco, tu ’ux chíikpaj u noj lu ’umil Méxicoe ’ ti ’ yaan ichil u ts ’ook kúuchilo ’ob yóok ’olal áanalte ’ob ku xo ’okol tumen juntúul wíinik ichil jump ’éel ja’ab ti ’ tuláakal yóok ’ol kaab.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan