de

del

RBG: u wíinkilal kéet kuxtal

Ruth Bader Ginsburg buscaba la igualdad simple y llana
Foto: @erederbez

Ana Brun Iñárritu*

Viernes máanika’ sa’at u kuxtal u jach k’a’ananil xjurista táan u meyaj ka’ach ti’ le ts’ook ja’abo’oba’, leti’e’ Ruth Bader Ginsburg, táan ka’ach u beetik u ministroil Suprema Corte de Justicia tu lu’umil Estados Unidos. Beyxan k’ajóolta’ab u k’aaba’ tumen leti’ jp’áat beey u ka’atúul ko’olelil meyajnaj te’elo’.

Mixmáak ku ch’a’ak u meyajt a’almajt’aan je’el bix táan ka’ach u beetik leti’ ti’ le ts’ook ja’abo’oba’, jach k’a’ananchaj ba’ax tu beetaj. U na’at, u paakat, u t’aan yéetel u muuk’e’, chéen jayp’éel ba’alob tu beetaj u chíikpajal, tumen ichil máaxo’ob beetik u abogadoilo’ob, u magistrado’ob wa u ministro’obe’ k’as talam u kanik u ya’alo’ob jach tu jaajil ba’ax u k’áat u ya’alo’ob.   

Ruth Bader Ginsburg tu béeykunsaj u yokol ichil u tuukul kaaj, le beetike’ ya’ab máake’ ku t’anik chéen yéetel u yáax wojilo’ob u k’aaba’, RBG, kex ma’ tu ts’íibta’al tu túulisil. Le woojilo’obe’ je’elo’ káaj u chíikpajal ti’ nook’ yéetel k’a’aytajilju’un, ts’o’okole’ ch’a’ab u tuukul ti’al u chíikbesa’al xan ti’ cha’ano’ob, paaxo’ob yéetel jayp’éel u meyajil rap. “No Truth Without Ruth”, jump’éel ts’íib jach k’ajóolta’ab tumen paalal, táankelemo’ob yéetel máako’ob u k’áato’ob ka chan utsik xíimbalnak yóok’ol kaab.

RBGe’ tu chikbesaj yéetel u kuxtal, beyxan yéetel u meyaj, ba’ax u k’áat u ya’al justicia wey yóok’ol kaab. Míin le beetik chichan u wíinkilal ka’achij, bek’ech yéetel óoli’ beey na’an u muuk’e’, ba’ale’ u jaajile’, mu’uk’an, ma’ táan u ka’anal, ts’o’okole’, jach ki’imak u yóol mantats’. “Wíinike’ ku yutstal u ya’alik wa yaan ba’ax ma’ táan u éejentik, ba’ale’ láayli’ ich ki’iki’ óolil”, jump’éel ba’al tu jach kan u beetej.

Ma’ táan ka’ach u sublaktal wa ku wenel ichil u tse’ekilo’ob jala’ach, ku tukultike’ chéen ba’alo’ob ku yúuchul ti’ je’el máaxake’ (ts’o’okole’ jaaj, máax utsil ki’imak u yóol ka’alikil táan u beeta’al ba’al beyo’). RBGe’ ku ya’alik ka’ache’ wa “ku chan ch’éenel a wu’uyik jayp’éel ba’alo’obe’” jach táaj ma’alob bíin jóok’ok u kuxtal máax ts’oka’an u beel yéetel beey bin u jach ki’iki máansik u meyaj ichil Suprema Corte. Ma’atech u chi’ichnaktal yóok’lal k’aasil t’aano’ob ku yantal, le beetik jach máan táanil ti’al u bin utsil ti’ ichil u debatesil Corte yéetel tu kuxtal; ku ya’alik ka’ache’ “u k’uuxil máak wa u táaj beeta’al wa ba’axe’ ma’ táan u beetik uts ti’al máax taak u k’exik u tuukul uláak’ máak.

Beyxan jach chíikpaj ti’ feminismo; ba’ale’, leti’e’ píitmáanaji’: ma’ chéen u k’áat u k’ex tuukul yaan ti’ máak yóok’lal juntúul ko’olel, u k’áat ka yanak kéet kuxtal ichil xiib yéetel ko’olel. Jump’éel ti’ u meyajil jach k’ajóolta’abe’, leti’e’ ka jo’op’ u yutsil t’aan yóok’lal juntúul máak táan u k’áatik ka bo’otak u tojol u tséentikubáaj ti’ máax táan ka’ach u beetik u yatan, tumen leti’e’ máak kun kaláantik u paalal, ba’ale’ te’e k’iinako’obe’ bo’ol ku beeta’ale’, chéen ku ts’a’abal ti’ ko’olel. Ma’ ki’imak u yóol ken p’a’atak paachil wa ken p’áatak ma’ táan u bo’otal u meyajil ko’oleli’, beyxan wa ku k’alik u tuukul máak yóok’lal bix unaj u yúuchul wa ba’ax.  

U meyajile’ jach chika’an yéetel náach ku máan ti’ ba’ax suuk u beeta’al, ka’alikil uláak’ máak táan ka’ach u ba’atel ti’al u kéet kuxtal xiib yéetel ko’olele’, leti’e’ ku kaxtik chéen ka yanak kéet kuxtal, jump’éel ba’al jach ma’ seen úuch ku ch’a’abal u tuukulil ti’al u nojochkíinsa’al. Yóok’lal leti’ ku meyaj ka’achij yéetel leti’ xan kmeyajtik to’ono’.

RBG jach ook ichil u tuukul kaaj tumen yaabilaj yéetel láak’tsikil péeksik u yóol ti’al u meyaj. Ma’ u ba’atel wa u sutik u jeel ti’ máak, kex tumen yanchaj ya’ab talamilo’ob ti’al u beetik ba’ax u yojel.  

Beey, yáax péeksa’ab tumen síij ti’ u muuk’il juntúul ko’olel ma’ páatchaj u bin xooki’, tumen u taataobe’ tu jets’ajo’ob chéen u xiibil paalil ku bin kaambal; jump’éel ba’al beet u p’a’atal paachil ichil u baatsil, ts’o’okole’ láayli’ u yila’al ba’al beyo’.  

“Kexi’ ka’aj chíimpolta’ak yéetel táakmuk’ta’ak xch’úupalal je’el bix u beeta’al yéetel xi’ipalal”, ti’ le tuukul je’elo’ ku ch’a’ak u muuk’ ts’o’okole’ mina’an u xuul. Leti’e’, tu jets’aj u k’áat u béeykuns ba’ax ma’ páatchaj u beetik u na’, tumen yaanal bix je’el u yúuchul ba’al wa ka páatak u bin xook ka’ach, tumen RBG ku ya’alike’ “xooke’ ku je’ik tuláakal joolnajo’ob, xooke’ tu póolaj u wayak’o’ob, yéetel tu yáantaj u beetik ba’ax u k’áatij.”

U ka’ap’éel ba’ax ts’áak u muuk’ RBGe’ leti’ u yaabilaj u yíicham: “leti’e’ yáax xiib tu k’ajóoltaj tu yilaj u k’áat ka yanak u na’at u yatan”, je’el bix ya’alik leti’o’. Leti’ láak’int tu kuxtal, mantats’ ti’ yaan tu tséel, ku táakmuk’tik, ti’ yaan yiknal ken meyajnak. Ba’ax suuka’an u ya’alale’ ku jets’ik tu paach juntúul k’a’anan xiib’ ti’ yaan juntúul ko’oleli’, RBGe’ páatchaj u ye’esik tu paach juntúul k’a’anan ko’olele’ ti’ yaan juntúul xiibi’. Tak ti’ le je’elo’ tu ye’esaj yaan ba’ax ti’al kanbil ti’.  

Jach yanchaj u muuk’ tumen u yóol u meyaje’ tu ch’a’aj ti’ yaabilaj yéetel láak’tsilil, tu líik’saj u t’aan tu yóok’lal kéet kuxtal, ts’o’okole’ ma’ chi’ichnakchaj mix jump’íit yóok’lal mixba’al. Jach jeets’el u yóol, yéetel mix juntéen sa’at u beel ti’al u sutik wa ba’ax ti’ máax beetik ba’ax ma’ unaji’. Le je’elo’, jach tu nojba’alkúunsaj. U yéetmeyajil, ministro Antonin Scalia, leti’ máax kúulpacht’antik tu tuukul yéetel ti’ u jurídicail meyaj.  

Leti’e’ tu jets’aj “máake’ unaj u ba’atel yóok’lal ba’ax k’a’anan u ti’al, ba’ale’ unaj u beetik ti’al u láak’inta’al tumen uláak’ máako’ob”. Le beetik jach yaan kyaayantik u mina’anil, tumen leti’e’ tu beetaj kláak’intik ti’ ba’ax ku beetik.  

Jak’be’en óol u yila’al bix úuchik u múuch’ul máak tu joolil Suprema Corte úuchik u kíimil juntúul ministro. Yóok’ol kaabe’ ku yaj óoltik u sa’atal u kuxtal, tak paalal muk’yajtik, le beetik k’a’anan u xak’alta’al ba’ax tu beetaj RBG.

Brooklyn, Cornell, Harvard, Columbia, Jka’ansaj, Activista, Juez, Na’, Atan, ministro, RBG yéetel, u jach k’a’ananil, u yich ba’ax k’ajóolta’an beey justicia. U kíimile’ ku beetik u chan éek’olch’e’enchajal, ts’o’okole’ ma’ sen talam ken kóojok p’eekil yéetel ba’atelil; ba’ale’ yóok’lal bix yanik ba’al te’e k’iino’oba’, unaj kk’a’ajsik ba’ax ku ya’alik xan leti’ “ma’ unaj u náayal k-óol yéetel ba’atelil, k’uux óol wa p’eekil, tumen chéen ku beetik u ka’anal máak yéetel ku jelbesik ba’al ich kaaj”.  

Ma’ unaj u lúubul k-óol, yaan u yantal máax ch’a’ajoltik meyaj tu káajsaj, tumen leti’e’ ku tukultik “talamil ku yilik máak ti’ kuxtale’ ya’abach juntéenake’ chéen ba’alo’ob beetik u jach náajal máak”, ts’o’okole’ “u jach k’éexel ba’al, jujump’íitil u yúuchul”.  

Sa’at u kuxtal juntúul ko’olel jeets’el u tuukul, tu kanaj u k’ex ba’al ti’al u yutsil máak, ts’o’okole’ tu tuklaj “ko’olele’ unaj u yantal je’el tu’uxak ka yanak ba’al ti’al jets’bij”. Ts’o’ok u je’elel. RBG, 1933-2020

* Licenciada en Derecho por la Universidad Iberoamericana, México; LL.M por Columbia University, Nueva York, y magistrada del Tribunal Federal de Justicia Administrativa.