de

del

Máasewal t'aane' úuch káajak u ts'íibta'al ti' lu'um, ja' yéetel nook'

La palabra originaria siempre se ha escrito sobre la tierra, el agua y los textiles
Foto: Secretaría de Cultura

Mónica Mateos-Vega

Máasewal t’aano’obe’ ku páajtal u ts’íibta’alob ti’ ju’un, ba’ale’ beyxan ti’ lu’um, ti’ ja’, ti’ luuk’, ti’ k’áak’ yéetel ti’ nook’; ti’ che’ob, ti’ tuunich, yéetel u yiits lool wa yéetel k’áan, chúuk, chakiráa. Jejeláas bix u ts’íibil tumen jejeláas xan bix u na’ata’al yóok’ol kaab ichil u tuukul u jejeláas kaajilo’ob México.

U chíikulal le je’ela’, chika’an tu birtual e’esajil Chamakili: contar la vida, dibujar la palabra, tu’ux ku chikbesa’al meyaj beeta’ab tumen paalal yéetel táankelemo’ob ti’ jejeláas kaajo’ob yaan México, úuchik u táakpajalo’ob ti’ kaambal meyaj ti’al u yúuchul ts’íib. Meyaje’ péektsilta’ab tumen u mola’ayil Secretaría de Cultura federal (SC), tu yáamil u meyaj Dirección General de Culturas Populares, Indígenas y Urbanas (Dgcpiu).

E’esajile’ jts’a’ab k’ajóoltbil jayp’éel k’iino’ob paachil, ts’o’okole’ ku chikbesik 54 u p’éel áanalte’ob beeta’ab yéetel u jejeláasil nu’ukulo’ob, ba’ale’ ts’a’aban xan u tsikbalil máaxo’ob kaambanajo’obi’, tumen jach k’a’anan ti’al le meyaja’ tu’ux táan u ts’aatáanta’al yéetel u mu’uk’ankúunsa’al u máasewal t’aanilo’ob le noj lu’uma’, ichilo’obe’ ti’ yaan náhuatl, totonaca, maya, rarámuri, o’dam, zapoteco, me’phaa, tzeltal, mixteco, mazateco, wixárika, huave, ayuuk, amuzgo yéetel chinanteco.

Tu súutukil úuchik u ts’a’abal k’ajóoltbil e’esajile’, xts’íib zapotecail Natalia Toledo, máax beetik u subsecretariail Diversidad Cultural y Fomento a la Lectura de la SC, tu ya’alaje’ "u t’aan yéetel u ts’íibil máasewal kaajo’obe’ mix juntéen u k’a’abéetkunso’ob ju’un: ts’íibnajo’ob ti’ pak’o’ob wa tu paach che’, ts’o’okole’ u tu ch’a’ajo’ob u chúukil k’áak’ ti’al u woojo’ob, yéetel uláak’ ba’alo’ob p’atik iits".