de

del

Tríibunale’ tu k’áataj ti’ SCJN ka u ts’aatáant wa yaan u je’elsa’al Tren Maya

Chuun t'aan múuch'kabile' ku takpoltik káajsa'ab meyajo'ob ba'ale' ma' a'albti'ob mixba'ali'
Foto: Tomada de web

Jump’éel u tríibunal kóolegiadoil Yucatáne’ tu k’áataj ti’ Suprema Corte de Justicia de la Nación (SCJN) ka bin ts’aatáanta’ak sutt’aan táan u taal u beeta’al yóok’lal Tren Maya, tumen u múuch’kabil kaajo’ob Chuun T’aan. Leti’e’ yáax takpool táan u ts’a’abal ti’al u kaxta’al u je’elsa’al nojmeyaj tukulta’an u beeta’alo’, ti’al beyo’ u k’ujsa’al tak tu ts’ook máax je’el u páajtal u jets’ik wa ba’ax tu yóok’lal. 

Tríibunal kóolegiado yóok’lal ba’alo’ob yaan u yil yéetel kaaj beyxan áadministratibail ti’ u kanlajunil sirkuitoil tu k’áataj ka beeta’ak, tumen tu tukultaj jump’éel túumben ba’al, ts’o’okole’ k’a’anan, le beetik unaj u xak’alta’al ba’ax ku yúuchul tumen Suprema Corte.

U áamparoil 746/2020 ku kaxtik u jets’ik ba’ax loobilaj ku yantal ti’ u páajtalil kaaj ti’al u yantal ti’ jump’éel lu’um no’ojan ti’al u toj óolal, ti’al u yojéelta’al yéetel u táakbesa’al máasewal kaajo’ob ti’ ba’ax ku beeta’al, ti’al u ts’aatáanta’al máaxo’ob, u miatsilo’ob, ba’ax suuk u beetiko’ob, u páajtalil u jets’ik ba’ax u k’áat u beeto’ob yéetel u k’áaxo’ob, u chíimpolta’alo’ob yéetel u kaláanta’al u yúuchben kaajilo’obi’.  

U múuch’ul Chuun t’aane’ tu jets’a ti’ taakpool tu beetaje’, u nojoch meyajil Tren Mayae’ káajsa’ab ba’ale’ ma’ ts’a’ab u yojéelto’obi’, ts’o’okole’ máasewal kaajo’ob kaja’anob te’e k’áaxo’, ma’ tu yojéeltajo’ob ba’axo’ob talamil kéen yanak ti’ u k’áaxilo’ob yéetel ba’ax u ti’alob kéen jo’op’ok u beeta’al. 

Juzgadoe’ ts’o’okili’ u yáax p’a’atik paachil líik’saj t’aan ka’ach u beeta’al 

Ti’ u juzgadoil cuarto ku meyaj Yucatán yáax beeta’ab takpool, ba’ale’ tu p’ataj paachil tumen a’alab ti’ máaxo’ob líik’sik u t’aano’obe’ ma’ bin tu chíikbesajo’ob tu beel ba’axo’ob talamil yaan u yantal.  

Le beetike’, Chuun t’aane’ tu k’a’abéetkunsaj ba’ax jets’a’an ti’ u Almejenil A’almajt’aan México yéetel uláak’ mokt’aano’ob, ti’al u k’áatiko’ob ka jach xak’alta’ak takpool táan u beetiko’ob tumen ma’ táan u chíimpolta’al u páajtalilo’ob beey kaajo’ob mix xan beey kajnáalo’obi’. Yóok’lale’ unaj u ts’aatáanta’al tumen SCJN ichil u yáax meyajilo’ob kéen u beet te’e ja’ab ku taala’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan