de

del

Foto: Facebook @IMECMUJERES

Tu yóoxp’éel ts’ook winalo’ob ti’ le ja’aba’, u mola’ayil Instituto de la Mujer del Estado de Campeche (IMEC), tu jets’aj tu ts’aatáantaj 7 mil 529 u p’éel t’aano’ob beeta’ab ti’ Internet. Ti’ le je’elo’obo’ páatchaj u yáanta’al 4 mil 378 u túul ko’olel yéetel 130 u túul xiibo’ob yóok’lal loobilaj ku beeta’al yóok’olo’obi’. Le je’elo’ ku chíikbesike’, yanchaj kex 50 u túul máak ku k’áatik áantaj sáansamal, beey úuchik u ts’a’abal k’ajóoltbil tumen máax jo’olbesik le mola’ayo’, Adriana Ortiz Lanz, úuchik u beeta’al Tercera Sesión Ordinaria ti’ u Juntail Gobierno del Organismo. 

Beyxan tu ts’áaj ojéeltbile’, yéetel u nu’ukbesajil Programa de Fortalecimiento a la Transversalidad de la Perspectiva de Género (PFTPG), láaj chúukpaj u 100 por cientoil u múuch’kabilo’ob Contraloría Social ti’al éejersisio fiskal táan u yáalkab ti’ le ja’ab 2020, ti’ u bulukp’éel Centros para el Desarrollo de las Mujeres.

Walkila’ táan u ts’aatáantiko’ob u t’aanil Alerta de Violencia de Género yáax beeta’an ti’ob, le beetike’ Ortíz Lanze’ tu ya’alaje’ ts’o’ok u káajsa’al jump’éel xaak’al ti’al u yojéelta’al jayp’éel ba’alo’ob yóok’lal trata de personas, tumen ts’o’ok u meyajta’al u nu’ukbesajil u ts’aatáanta’al. Beyxan ti’ múul meyaj beeta’ab yéetel Secretaría de Educación táan u yúuchul meyaj ti’al u xulsa’al loobilaj yóok’ol ko’olel yéetel u yáantajil puublikóo yéetel pribaadóo mola’ayob, ba’ale’ beyxan yéetel edukasion indijenáa. 

Ba’ale’, ichil xookilo’ob ts’a’aban k’ajóoltbil tumen IMEC, ojéela’ane’, tu k’iinilo’ob jach táan u yantal k’albe’en kuxtale’, tu táan chúumuk ja’abile’, úuch t’aan te’e 911o’ kex 6 mil juntéenal, ba’ale’ láayli’ te’e winalo’obo’ ti’ u ja’abil 2019 jk’a’am 9 mil. Tak walkila’ ma’ je’ets’en ba’axten éem u xookili’, chéen a’alabe’ tak pool ku beeta’al ka’ache’, éemij.  

Yóok’lale’, múuch’kabilo’ob je’el bix Red de Mujeres y Hombres por una Opinión con Perspectiva de Género (REDMyH), tu ya’alaje’ le ts’ook xaak’alilo’ob beeta’ab ti’ méek’tankaajo’ob je’el bix Tenabo, Hecelchakán, Calkiní, Hopelchén yéetel Calakmule’, chíikpaj “jach ma’ patal” u meyaj u kúuchilo’ob Fiscalía ts’a’abani’, mix xan uts yanik u ajmeyajilo’ob kaxtik ka yáanak kéet kuxtal ichil xiib yéetel ko’olel. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan