de

del

Foto: Facebook @encuentrofronterasur

U cha’anil Sur.Real 2020 káaj jayp’éel k’iino’ob paachile’, ts’o’oksa’ab yéetel u ko’olelilo’ob ti’ u múuch’kabil K-luumil X´Ko´olelo´ob, ti’ u kaajil Bacalar, beyxan yéetel u múuch’paaxil Tambores de Agua. Tu yóoxp’éel k’iinil káajak cha’ane’, tu líik’saj u t’aan ko’olelo’ob, tu’ux táakpaj xan Red Feminista Quintanarroense, máaxo’ob beet u tse’ekil “Mujeres luchando, Quintana Roo transformando”.

“Unaj u káajal k jets’ik, yéetel u muuk’il ko’olel, u k’a’ananil u kanik máak u mokt’antik yéetel u jet’sik ba’al ti’al u yúuchul meyaj, u káajal u chíikbesa’al u t’aan ko’olel, le beetike’ najmal u mu’uk’ankúunsa’al u jo’olbesajil meyaj ko’olel, u yantal kúuchilo’ob tu’ux ka yanak ko’olel ku t’aan yóok’lal ba’ax péeksik k-óol”, beey úuchik u ya’alik Alika Santiago, máax táaka’an ichil múuch’kabil K-luumil X'Ko'olelo'ob, úuchik u beetiko’ob u tsikbal-kaambalil ‘Tejedoras de Colectividad y Cuidado: Compartiendo los Aprendizajes de las Mujeres Mayas del Poniente de Bacalar’.  

K-luumil X'Ko'olelo'obe’, jump’éel múuch’kabil ku meyaj Bacalar káaj u meyaj tu ja’abil 2016 úuchik u beeta’al jump’éel meyaj ti’al u ba’ateta’al ma’ u pa’ak’al soya jelbesa’an u ch’i’ibal yéetel ti’al ma’ xan u k’a’abéetkunsa’al agrotóxicos ichil u k’áaxilo’ob le lu’uma’, tumen ku k’askúuntiko’ob yóok’ol kaab.  

“U ba’atel kaaj yóok’lal u k’áaxile’, ku chíikbesiko’on óoli’ beey u k’áanilo’ob chuyik k kaajo’ob, tumen ku beetik k jeel tukultikbáaj, k múul meyaj, k múul xíimbal… K-ojele’, je’el bix u bin u ma’alobchajal lu’um tu’ux yano’one’ beey xan ku bin u yantal to’on u páajtalil k xíitil tu chuuka’anil, ti’al kmu’uk’ankúunsik kuxtal yéetel u kananil yóok’ol kaab”; beey tu ya’alaj Alika Santiago.

Múuch’kabile’ tu k’i’itbesaj jump’éel u nu’ukil u beeta’al tinturas madre “ti’al u je’ets’el u wíinkilal máak yéetel xan ba’ax ku yu’ubik”. Beyxan ichil meyajo’ob beeta’abe’, ti’ yanchaj u tsikbalil ‘El Trabajo de Mujeres Migrantes en la Preservación de la Laguna de Bacalar y el Ecosistema en la Frontera Sur’, tu’ux táakpaj Yolanda Ros (España), Sara Cuervo (Colombia), Shanty Sinencio (México) yéetel Luli Labat (Argentina).

Beyxane’ táakpaj Red Feminista Quintanarroense ka’alikil ti’ yaan tu Congresoil le lu’umo’, tu kaajil Chetumal, yéetel tu tsolajo’ob bix úuchik u síijil le múuch’kabila’, tumen ts’o’ok u nup’ik jejeláas múuch’ilo’ob jumpáayil u meyajo’ob ka’achij; jujump’íitil úuchik u múuch’ulo’ob meyaj yóok’lal u xu’ulsa’al loobilaj yóok’ol ko’olel, u luk’sa’al u si’ipil ken éensa’ak chaambal yéetel u páajtal u ka’ansal máak yóok’lal sexualidad.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan