de

del

U yáax jenoomikóo woojil chuka’an óorniktorrinkóo

Yéetele' ku páajtal u na'atal jayp'éel ba'alo'ob yóok'lal le ba'alche'a'
Foto: Efe

Junmúuch’ máako’ob jo’olbesa’ano’ob tumen u biologoilo’ob Universidad de Copenhaguee’ meyajnajo’ob ti’al u yáax beetiko’ob jump’éel u maapail ti’ jump’éel u chuka’an jeenomáail óornitorrinkóo, tu’ux ku chìikpajal bix u bin u k’éexel u wíinkilal ichil maamiferóo yéetel ch’íich’o’ob. Suuka’ane’, le ba’alchea’ óol jela’an u yila’al ichil uláak’o’ob yaan yóok’ol kaab, tumen australianoil óornitorrinkoe’ yaan u koj je’ex u ti’al kuuts ja’ ts’o’okole’ u wíinkilale’ óoli’ je’ex juntúul kastor, le beetik yaan ya’abach jela’an ba’alo’ob ti’: ku ts’áak je’, ba’ale’ u mejenilo’obe’ ku chu’ucho’ob, mina’an u koj, ichil uláak’ ba’alo’ob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan