de

del

E’esajil ti’ Internet ti’al u chíiimpolta’al xpaax Judith Pérez Romero ka’achl kuxa’ane’

100 años de Judith, páatchaj u beeta’al úuchik u k’u’ubul u yoochel xk’aay ti’ u kúuchil Esay
Foto: ESAY Investigación

Óoli’ ichil seis mil nu’ukulo’ob, tu’ux táaka’an xan 2 mil u yoochel x yukatekail its’at Judith Imelda Sebastiana Pérez Romero, u múuch’ meyajil xaak’al ti’ u noj najil xook Esay (Escuela Superior de Artes de Yucatán) tu yéeyaj jayp’éel ti’ le je’elo’obo’ ti’al u beetik u ye’esajil Internet 100 años de Judith. 

“Judith Pérez Romero, leti’e’ ko’olel asab k’a’anan yaan ichil yukatekail trobaa ti’ u sigloil XX, ts’o’okole’ jach yanchaj u muuk ti’al u páajtal u beeta’al u múuch’il its’at Ricardo Palmerín tu winalil octubre ti’ u ja’abil 1929”, beey úuchik u tsikbaltik Luis Pérez Sabido, juntúul jxak’al xook, jk’aaytuukul, jts’íib paax yéetel jmeyajil máak yóok’lal miatsil te’e noj lu’uma’. Leti’e’ ku tsikbal jump’íit yóok’lal u kuxtal Pérez Romero, beyxan meyaj tu beetaj úuchik u jo’olbesik u much’kíinsa’al u yoochel le x-its’at ko’olela’.

Pérez Romeroe’ kíim tu ja’abil 2016, tu jo’oloj jump’éel ja’abe’, u yoochelo’ob ch’a’ab tu kuxtale’ jk’u’ub ti’ Esay, Le beetike’ yanchaj u tso’olol, u yéeya’al yéetel u díijitalisaarta’al tuláakal ba’ax k’u’ubij, ti’al beyo’ u páajtal u beeta’al le e’esajilo’.  

Xka’ansaj Judithe’, yaan ka’ach u k’iimbesik 101 ja’abo’ob le 20 ti’ enero ku taala’, tu kanaj u pax piano, tu ts’íibtaj yéetel tu yutskíintaj paax, ts’o’okole’ táakpaj ti’ jump’éel u asab k’a’anan múuch’ilo’ob yanchaj je’el bix Coro de la Sociedad Palmerín, Las dos morenas, tu jo’olbesaj tu kúuchil XEMQ, u múuch’il Lira de oro, yéetel le xáanchaj 18 ja’abo’ob táan u máano’ob k’aay yéetel paax ichik u kúuchil hotel Mérida. Beyxan tu patjo’oltaj u múuch’il Las rosas meridanas, Copacabana, yéetel tu ja’abil 1967 tu káajsaj Las Maya Internacional.  

ichil u múuch’il Copacabanae’, beeta’ab jump’éel óorkestaa tu ja’abil 1955, tu’ux táaka’an ka’ach ko’olelo’ob, ichilo’obe’ ti’ yaan Alicia Escalante, máax paxik batería; Yolanda Canto Pacheco, máax paxik violín, saxofón, maracas yéetel güiro, mandolina beyxan banjo; leti’ xane’ táakpaj ichil Las Maya Internacional yéetel kíim tu winalil septiembre le ja’ab máaniko’, úuchik u chukik 106 ja’abo’ob ti’ u kuxtal; Lía Baeza Mézquitae’ ku paxik contrabajo yéetel ku k’aay.

“U k’aaba’il Copacabana mina’an mixba’al u yil yéetel Yucatán, ba’ale’ ts’a’ab ti’ tumen óoli’ beey u juum u t’aanil Anacaona cubana, jump’éel múuch’il paax tu’ux táaka’an táankelemo’ob ti’ u lu’umil Yucatán jayp’éel ja’abo’ob ma’ili’ yanak Copacabana. Ba’ale’ kex beey u k’aaba’ ka’achile’, ma’ táan u paxiko’ob mix jump’éel brasileñoil paax”, tu tsikbaltaj Pérez Sabido. 

Tu ye’esajil 100 años de Judith, ku chíikpajal u yoochel x paax jach k’ajòolta’ab yóok’lal meyaj tu beetaj, ba’ale’ beyxan ku chíikbesa’al leti’ tumen ko’olel, yéetel le je’elo’, ku beetik xan u yila’al bix úuchik u xa’ak’an yantal jejeláas ba’alo’ob tu kuxtal ti’al u páajtal u beetik tuláakal ba’ax tu béeykunsaj, Ku páajtal u cha’antal tak 31 ti’ enero tu kúuchil: judithperezromero100.cargo.site/

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan