de

del

COVID-19e’ tu beetaj u yantal uláak’ 100 millonesil óotsil máako’ob tu ja’abil 2020

Jo’otúul máak yaan ti’ob taak’in ku píitmáansik u 100 mil millonesil dólares.
Foto: Reuters

U asab ayik’alil xiibo’ob yéetel ko’olelo’ob yaan yóok’ol kaabe’ ya’abchaj u náajalilo’ob le ja’ab máaniko’, úuchik u yantal 19 mil dólares yóok’ol lalaj juntúul “túumben óotsil” máak yanchajij, ts’o’okole’ ichil ba’ax ku tukulta’al tumen Banco Mundiale’ (BM) úuch yóok’lal talamilo’ob yanchaj yéetel u k’oja’anil COVID-19. Fíinansiero mola’aye’ ku tukultike’ yaan 100 millonesil máako’ob táakbesa’ab ichil óostsil kaaj yanchaj le ja’ab máaniko’. Yáax juntéen u ya’abtal le xookila’, lik’ul u ja’abil 1998, ts’o’okole’, tu paach le je’ela’ yaan u nojochtal xáak’ab yaan ichil 78 ti’ le 91 u p’éel éekonomia yaan tu’ux ku beeta’al le xookila’. 

“Meyaj táan u beeta’al ti’al u xu’ulsa’al u yóotsilil máake’ ts’o’ok u kúulpachchajal”, ts’o’okole’ “jach sáasil yanik, tuláakal ba’ax kun jóok’ol ti’ le talamilo’ob táan u yantal ti’ yóok’ol kaabe’ beey kéen p’áatak le lu’umo’oba’ tak tu ja’abil 2030; (...) ma’ xaan wa paach k’iine’, talamilo’ob ku yantale’ je’el u beetik u ya’abtal xma’ keetil kuxtal ichil lu’umo’ob tu’ux mixjuntéen yáax úuchuk ba’al beya’ ichil junjaats ch’i’ibal ku líik’il”, ku ya’alaik Banco Mundial.  

Beey túuno’, u asab ya’abil úuchik u yéemel éekonomia úuch ti’ le ts’ook 90 ja’abo’oba’, ts’o’okole’ tajan ya’ab máako’ob p’áat mina’an meyaj ti’ob; kúulpach ti’ le je’elo’, le 500 u túul máak asab ayik’al yóok’ol kaabe’ -ku chíikbesiko’ob 0.001 por cientoil kaaj yaan ti’ yóok’ol kaab- jach ka’anchaj u náajalilo’ob ichil u ts’ook waxakp’éel ja’abo’ob, beey úuchik u chíikpajal ti’ Índice de Multimillonarios ku beeta’al tumen Bloomberg. Leti’obe’ tu náajaltajo’ob jump’éel billón 800 mil millonesil dólares le ja’ab máaniko’, 31 por ciento maanal ti’ le beyka’aj tu náajaltajo’ob 2019. 

Yóok’lal le je’elo’, jo’otúul máak -kantúul ti’ leti’obe’ estadunidenseilo’ob yéetel máaxo’ob ti’alintik u nojoch mola’ayilo’ob téeknologia yaan yóok’ol kaabe’- yaan ti’ob taak’in ku píitmáansik u 100 mil millonesil dólares. U k’aaba’obe’ leti’ le je’elo’oba’: Son Elon R. Musk (Tesla), Jeff Bezos (Amazon), Bill Gates (Microsoft), Bernard Arnault (Louis Vuitton-Moët Hennessy) yéetel Mark Zuckerberg (Facebook).

Beyxan láayli’ te’e tsool ts’íibo’, ti’ yaan xan waktúul mexikanoilo’ob: Carlos Slim, máax u much’maj 57 mil 600 millonesil dólares, tak le sábado máaniko’; u baatsil Larrea, Sara Mota y Germán, máax ku laj much’ik ichilo’obe’ 26 mil 140 millonesil dólares; Ricardo Salinas, máax yaan ti’ 13 mil 200 millones; Alberto Bailleres, u much’maj 10 mil 600 yéetel Juan Beckmann, máax u náajalmaj 8 mil 470 millonesil dólares.

Ka’alikil múultimiyonario máako’ob tu nojochkíinsaj taak’in u náajalmajo’ob ichil u k’iinilo’ob pak’be’en k’oja’ane’, Banco Mundiale’ tu ya’alaje’, kex mina’an kach le k’oja’anilo’oba’, jach talam u ch’éensa’al u jach óotsilil máak kex ichil u 3 por cientoil kaaj ti’al u ja’abil 2030 -ti’al ka béeyake’ unaj ma’ u yantal mix máak ka kuxlak chéen yéetel 1.90 dólares sáansamal (kex 38 pesos)-. Walkila’, yóok’lal ba’ax ku yúuchule’, “jach ma’ táan u béeytali’”, tu ya’alaj.  

Ichil u tsoolts’íibil Un cambio de suerte, tsola’abe’ ya’abach máako’ob béeychaj ka’ach u chan púuts’ulo’ob ti’ óotsilil kuxtal, ba’ale’ yóok’lal ba’a úuch tu ja’abil 2020 yanchaj uláak’ máak lúub ich óotsil kuxtal.

Banco Mundiale’ ku tukultik ikil u yéemel tak 8 por cientoil ti’ ba’ax k’ajóolta’an beey producto interno bruto (PIB) per cápita le ja’ab máaniko’, jach óotsil máak yaan ka’ache’ ya’abchaj tak yóok’ol 1.5 puntos porcentuales ichil u ja’abil 2020, yéetel ti’al u ja’abil 2021, yaan u ya’abtal 1.9 puntos porcentuales. Le je’ela’ u k’áat u ya’alej, u taasail jach óotsil kuxtale’ k’ucha’an tak 9.4 por cientoil ti’al le ka’ap’éel ja’abo’oba’, óoli’ je’el bix yanik ba’al ti’al u ja’abil 2017.

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan