de

del

Selva Maya, ichil u lu’umilo’ob AL tu’ux k’askúunta’an k’áax: WWF

Ichil 2004 yéetel 2017e’ sa’at u 5 por siientoil k’áaxo’ob
Foto: Twitter @SemarnatCamp

Foto: Twitter @SemarnatCamp

Fondo Mundial para la Naturaleza (WWF, yóok’lal bix u k’aaba’ ich íingles t’aane’) tu táakbesaj Selva Maya, ku méek’tantik Belice, Guatemala yéetel México, beey jump’éel ti’ u bolonp’éel u lu’umilo’ob América Latina tu’ux asab ya’ab u k’askúunta’al k’áax. Tu ya’alaje’ ichil u ja’abil 2004 tak 2017e’ óoli’ k’aschaj u 5 por siientoil k’áax yaan ichil tuláakal k’áax yaan, k’ucha’an tak 10.2 u millonesil ektaareas.

Tu tsoolts’íibil ju’unil Frentes de deforestación. Causas y respuestas en un mundo cambiante, jts’a’ab k’ajóoltbil jayp’éel winalo’ob paachile’, chíikbesa’ab u tséenta’al wakax, u ch’a’akal che’ob yéetel u yúuchul tóoke’ chéen jayp’éel ti’ le ba’alo’ob k’askúuntik u asab nojoch k’áaxilo’ob América, ba’ale’ walkila’, u seten meyajta’al kool ti’al u yúuchul koonole’, táan u bin u ch’a’ak u muuk’ jujump’íitil.  

A’alabe’, ti’ le ts’ook lajun ja’abo’obe’, u seten ch’a’akal che’ jump’éel ba’al ts’o’ok u ya’abtal u beeta’al ichil u noojolil tak tu xaman-lak’inil Petén, Guatemala, yéetel táan u bin u yáalkab tak tu xaman-lak’inil Kaanpech yéetel tu noojolil Quintana Roo, tu lu’umil México.  

Fondoe’ tu ya’alaje’, Bosque Maya bine’ jach k’a’anan meyaj ku beetik, je’el bix u k’amik karboono yéetel u jejeláasil kuxtalil yaan, je’el bix xan uláak’ ba’alo’ob k’a’a’béet ti’ kaaj ti’al u kuxtalo’ob.  

Beyxan tu ya’alaje’ uláak’ ba’alo’ob ku yúuchul le kéen k’aschajak k’áaxe’, leti’ u yóotik máak ka yanak u lu’umil chéen u ti’al, ts’o’okole’ ku p’atik paachil u yutsil ti’al kaaj, tumen máaxo’ob u k’áato’ob koonole’ ku maniko’ob chéen ti’al u seten meyajtiko’ob. Ts’o’okole’, ti’ jayp’éel lu’umo’obe’, kriimen óorganisaadoe’ ku beetik u ya’abatal máaxo’ob manik lu’um ti’al u tséenta’al wakax, yéetel tu jach yáanalile’, ti’ yaan u seen beeta’al kooli’. Beey túuno’, a’alabe’, yaan jayp’éel kaajo’ob tu’ux táan u péektsilta’al u pa’ak’al u xa’anil áaseitée tumen jala’acho’ob, ts’o’okole’ le je’elo’ je’el u beetik u k’astal ya’abach k’áax.  

Te’e tsoolts’íibo’, Fondoe’ tu ts’áaj k’ajóoltbile’, ti’ le ts’ook óoxlajun ja’abo’oba’ maanal ti’ 43 millonesil ektaareas k’áax ts’o’ok u k’askúuntal, kex ti’ 24 u p’éel lu’umo’ob sajbe’entsil yaniko’ob u laj k’askúuntalo’ob ti’ yóok’ol kaabi’, ichil le je’elo’obo’ ti’ yaan Amazonía brasileña yéetel Cerrado, Amazonía boliviana, Paraguay, Argentina, Madagascar y Sumatra yéetel Borneo, tu lu’umil Indonesia yéetel Malasia.

Beyxan a’alabe’ jayp’éel ti’ le 24 lu’umo’obe’ ts’o’okili’ u yáax táakbesa’alo’ob ti’ xaak’al yáax beeta’ab tumen WWF yéetel táakbesa’an ti’ Informe Bosques Vivos de 2015, tu’ux ti’anili’ Amazonia, África Central, Mekong yéetel Indonesia. Ba’ale’, ts’o’ok u jóok’sa’al túun uláak’o’ob, tu’ux yaan África Occidental, Liberia, Costa de Marfil, Ghana, yéetel uláak’o’ob ti’ América Latina, tu’ux táaka’an Amazonía en Guyana yéetel Venezuela beyxan Selva Maya ti’ u luu’umil México yéetel Guatemala.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan