de

del

Foto: Facebook Rommel Pacheco

Ka’alikil ts’o’ok jump’éel p’isk’iinil káajak u péeksikubáaj ti’al u ketikubáaj ti’al u beetik u díiputadoil federraril ichil u III Distritoile’, Rommel Pachecoe’ tu xíimbaltaj u déeportiboil Bancarios ti’al u k’a’ajsik bix úuchik xan u káajal u kuxtal beey déeportiistail. U páajtalil u meyaj ti’ ka’ap’éel ba’al ti’ jump’éelili’ k’iine’ ku ts’áak u páajtalil u jets’ike’, wa tumen jéets’ u beeta’al u keetilo’ob báaxal Tokio 2021e’, leti’e’ yaan u táakpajal beey cláabadista ka’alikil táan xan u meyaj ti’ poliitikáa. 

35 u ja’abil Rommel Pacheco. K’ajóolta’an tumen ts’o’ok u táakpajal beey déeportista ti’ clabadóos, tu’ux u chíikbesmaj México ti’ u keetil Juegos Olímpicos de Atenas, Pekín yéetel Río de Janeiro, ts’o’okole’ méedayista xan ti’ Juegos Panamericanos.  

J-éempresariooil yéetel táakpaj xan ti’ Estado Mayor presidencial 2019. Ts’a’aban u k’aaba’ tu kúuchil u báab máak ti’ Complejo Deportivo Kukulkán ti’ u noj kaajil Jo’.  

Ti’ jump’éel k’áatchi’ tsikbal tu beetaj yéetel La Jornada Mayae’, Rommel Pachecoe’ tu ya’alaj bix úuchik u páayt’anta’al ti’al u táakpajal ti’ poliitikáa, tumen ku ya’alike’, ma’ chéen beey úuchik u káajalo’. 

“U jaajile’ chíikpaj meyaj ts’o’ok in máan in beet ichil 25 ja’abo’ob káajak in beetik deportée, beyxan ikil in beetik in éempresarioil. Tin tuklaj ma’alo’ob le ba’ax ku ya’alal teno’. Jach ki’imak in wóol u páajtal in tich’ik ka’anal Yucatán, ba’ale’ walkila’ ti’al in chíikbesik kaaj tu táan Cámara de Diputados”, tu ya’alaj.   

Yéetel meyaj kin beetike’, ts’o’ok u yantalten u páajtalil in beetik u yantal meyaj, ts’o’okole’ in wáantmaj u jejeláasil múuch’kabilo’ob. Ba’ale’ yóok’lal pak’be’en k’oja’ane’, asab chíikpajij tumen ya’ab máak k’éex u kuxtal, ma’ chéen yóok’lal COVID-19, úuch xan ka’aj máan le jo’op’éel k’a’amkach ja’ob wey lu’ume’, tu’ux áantajnajen, tin síiaj despensas yéetel tin t’anaj uláak’ máak ti’al áantaj. Beyxan taak’in ku beeta’al u suut ti’ le lu’uma’, jelpajij, yanchaj máaxo’ob tu túuxtajo’ob ts’íibe’ ti’al u much k’áatiko’ob ka bin in k’i’itbes u meyajo’ob ti’ reedes sosialees, ti’al beyo’ u páajtla u yila’al tumen kaaj ba’ax k’a’abéet ti’ máak.

Beey túuno’, ti’al u páajtal u káajsik u túumben jaatsil kuxtal ichil u meyajil poliitikae’, yanchaj u jach tukultik ba’ax kun úuchul yéetel u baatsil. Le beetik tsikbanaj yéetelo’ob, ti’al u tsikbaltik ti’ob ba’ax ku yu’unik, tumen u k’áat ka utsil k’e’exek ba’al ti’al kaaj. Uláak’ ba’ale’, leti’e’ oliimpikos keetil, tumen ma’ ojéela’an wa yaan u beetchajali’ yóok’lal COVID-19, yéetel tumen yaan u túumben jejeláasil yéetel ma’ xan táan u chúukpajal u báakunail ti’al tuláakal máak tak tu winalil agosto.  

Kex ku yantal u jejeláas ba’al kin beetike’, ma’atech u k’éexel mix u jelpajal in muuk’ ti’al in beetik deportée. 

Wa ka k’uchuk u beet u diputadoile’, le tu’ux ku meyajo’ táaka’an Jo’ yéetel Cuxtal, le beetike’ tu ya’alaje’, le ts’ook kaaja’ jach k’a’anan ti’al kajnáalo’ob, le beetike’ najmal bin u jach oksa’al tu pool kaaje’, ma ti’al u pu’ulul ta’ míisili’, tumen ma’ táan u yilko’obe’ wa leti’ ba’ax beetik u seen áakal ja’ wa u jach k’astal xan.

Yóok’lal Tren Mayae’ tu ya’alaj unaj u jach ila’al bix yanik ba’al yéetel, tumen u yojel k’a’anan le k’áaxo’ ba’ale’ beyxan k’a’anan taak’in ken u p’at wa ku k’uchuk le noj meyajo’. Unaj u yila’al jach ba’ax u yutsil ti’ kaaj.

Ichil u meyaje’ yaan u táanilkunsik: meyajo’ob yéetel núukbesajo’ob ti’al kéen úuchuk desastres naturales; beyxan deportée yéetel bix u beeta’al u suut taak’in te’e lu’uma’. Ya’ab meyaj ku beeta’al weye’, ts’o’okole’ unaj u k’ajóolta’al tumen uláak’ máako’ob.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan