
Yáax juntéen u chíimpolta’al kamp’éel u kúuchilo’ob e’esajil Kaanpech, ikil u no’oja’an k’amiko’ob tuláakal máak
Museos de Campeche, los primeros con distintivo Incluyente
Le 8 ti’ enero máaniko’, u chíimpolalil Sello de Turismo Incluyente jk’u’ub ti’ kamp’éel kúuchilo’ob e’esajil ti’ u lu’umil Kaapnech, tumen jach meyajnajo’ob ti’al u páajtal u kóojol máaxo’ob yaan jump’éel díiskapasidaad ti’obi’. Chíimpolale’ k’u’ub tumen Instituto Nacional de Antropología e Historia (INAH) yéetel Secretaría de Turismo (Sectur) ti’ U Jala’achil u Lu’umil Méxicoi’. Ts’a’ab ti’ u kúuchilo’ob e’esajil je’elo’oba’: Arquitectura Maya, Baluarte de la Soledad (MABS); Arqueología Maya, Fuerte de San Miguel (MAM); Arqueología Subacuática, Fuerte de San José el Alto (Marsub), yéetel Arqueología Maya del Camino Real de Hecelchakán (MAH), leti’e’ yáax kúuchilo’ob chíimpolta’an yéetel táakano’ob ichil Red de Museos ti’ u mola’ayil INAH.
Ichil ba’ax ts’a’ab k’ajóoltbil tumen Sectur, chíimpolale’ -ku páajtal xan u k’u’ubul ti’ otelo’ob, u kúuchilo’ob ts’akyaj, kúuchilo’ob konik janal, paarke temaatiko’ob, ichil uláak’o’ob- ku jets’ik u yantal ti’ tuláakal ba’ax k’a’abéet ti’al u k’uchul máak yaan jump’éel díiskapasidaad ti’, ba’ale’ ma’ chéen lelo’ tumen “laj chuka’an u nu’ukulil ichil yéetel táankab, laj ts’a’aban u k’aaba’ ba’ali’ yéetel chuka’an u meyajil ti’al u ts’a’abal ojéeltbil ba’ax k’a’anan ti’al máaxo’ob ku bino’obi’”.
Yóok’lal chíimpolale’, máax jo’olbesik Museos del Centro INAH Campeche, Claudia Escalante Díaz, tu ya’alaj ti’ le kamp’éel kúuchilo’ob e’esajil tu k’amajo’obe’ no’oja’anob ti’al u xíimbalta’alo’ob, “je’el máaxak ka u yóot bine’ ku páajtal u bini’ yéetel u k’a’abéetkunsik tuláakal ba’ax ts’a’aban ti’al meyaji’”, beey ts’a’ab k’ajóoltbil ti’ jump’éel k’a’aytajil ts’íib jóok’sa’ab tumen INAH.
U meyajta’al yéetel u ts’a’abal tuláakal ba’ax k’a’abéet ti’al u chúukpajal u nu’ukulilo’obe’, káaj u beeta’al tu ja’abil 2017. Ts’a’ab ba’al ti’al u k’a’abéetkunsa’al tumen máax ma’ chuka’an wa jach ma’ sáasil u yichi’, ti’ u joolilo’ob, tu’ux ku yúuchul xíimbal yéetel ti’ tuláakal le 24 u p’éel saalas yaan ti’ u kamp’éel kúuchilo’ob e’esajil.
Ti’ le saalao’obo’ yaan u nu’ukulil tu’ux ku páajtal u xo’okol Braille, cha’ano’ob ich Lengua de Señas Mexicana (LSM), nojockíinsa’an jump’éel úuchben nu’ukul jach k’a’anan, yéetel yaan u nu’ukulil u yu’ubal ba’ax unaj u yojéelta’al yóok’lal ba’ax ku cha’anta’ali’, ti’al máaxo’ob ma’atech u xokiko’ob Braille.
Beyxan máaxo’ob ku meyajo’ob te’elo’, ka’ansabo’ob ti’al u kanik u yojéelto’ob ba’ax unaj u beetiko’ob le ken k’uchuk wa máax yaan jump’éel díiskapasidaad ti’. Chíimpolal ts’a’abal tumen Secture’ ku xáantal ka’ap’éel ja’ab, yéetel súutmansúuutk u xíimbalta’alo’ob ti’al u yila’al láayli’ u beeta’al ba’ax unaje’.
Walkila’ yóok’lal ba’ax ku yúuchul yéetel u pak’be’en k’oja’anil COVID-19e’ ma’ táan u meyaj nu’ukulo’ob ku ma’achalo’obi’, mix táan u majáanta’an siiyáa de rueedas, ti’al ma’ u k’i’itpajal k’oja’an.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan
NOTICIAS RELACIONADAS
Yucatan
Titiritera recorrerá los municipios yucatecos sembrando esperanza en niños y niñas Leer másNacional
Senado aprueba en lo general reforma a la Ley de la Industria Eléctrica Leer másOpinion
Secreto Pemex Leer másNacional
10 mexicanos, entre los fallecidos por choque en California: SRE Leer másInternacional
Merck ayudará a J&J a producir su vacuna contra COVID-19 Leer mássiempreViva
Aprueban en comisiones despenalización del aborto en Quintana Roo Leer másOpinion
Madrid en el martirio de Julián Grimau Leer másYucatan
Fallecieron 12 personas en Yucatán por COVID-19 Leer más