de

del

Baklam

Ba’alche’ jóoks’a’an u tsikbalil ba’ale’ yaan xan u jaajili’
Foto: ww.fca.org

 U Lagunail Términos, u beelil ja’ yéetel uláak’ tu’ux yaan ja’e’ leti’e’ tu’ux ku yantal baklamo’ob, juntúul ba’alche’ ya’ab u tsikbalil jóok’sa’an tumen kéen ila’ako’obe’, ku tukulta’al síirenao’ob yóok’lal bix u wíinkilalo’ob, ts’o’okole’ tak walkila’ ku tukulta’ale’ ich ja’e’ ma’ táan u máan mix 10 mil u túul p’aatali’. 

“U Laguanil Términose’, jach uts u ti’al u baklamo’ob, ba’ale’ u k’aasile’ tumen ma’ táan u chíimpoltik u k’a’ananil le ba’alche’a’, tumen je’el bix déelfino’obe’, baklamo’obe’ unaj u chíimpolta’alo’ob beey u chíikulal le petenila’, ba’ale’ yaan kaajo’ob tu’ux láayli’ u loobilta’alo’ob, u chu’ukulo’ob yéetel kíinsa’alo’obi’”, beey tu ya’alaj Marco Antonio Rodríguez Badillo, máax táaka’an ichil Red Manglar México e Internacional.

Joaquín Robles Montes de Oca, juntúul jbioologoil ku beetik xaak’alilo’bo yóok’lal baklamo’ob yaan tu Lagunail Términose’, ku tsolik Trichechus manatuse’, je’el bix ts’a’aban u siéentifikóo k’aaba’e’, juntúul mamiiferóo sirenio, u ch’a’amaj u ch’i’ibal ti’ Trichechidae baatsil. Xíiw ku jaantik, ba’ale’ leti’e’ ríibereñailo’ob yéetel uláak’o’obe’ leti’e’ ku yantalo’ob ich ja’. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan