de

del

Alejandra Sasil Sánchez
K'iintsil

Jo'
29 ti' junio tu ja'abil 2015

Ok’najeake’, a’ala’ab ten yaan in bin ti’ jump’éel kúuchil yaan tu noj kaajil Jo’e’. Yáax ba’ax tin tukultaje’, ma’ in wojel bix je’el in k’uchule’, chéen ba’axe’, tin kanaj bini’. Le ka jk’uchene’ tin wilaj jump’éel nuxi’ ba’al, wóolis, tak le ka tin na’ataj ba’axi’: jump’éel circo, ti’ u ka’analile’ t’ina’an jo’opéel paano’ob. Ichil le je’elo’obo’ ti’ yaan jump’éel ku ye’esik u kaajil Alemania, je’elbakáana’, jbinen in cha’ant junmúuch’ máako’ob ku meyajo’ob ti’ le ku k’aba’atik Circus Du Soleil. Le ka jk’ucheno’ ya’ab máak yani’, máaxo’ob ku ch’a’ako’ob oochelo’ob, máaxo’ob ku táabsajo’ob yéetel máaxo’ob ku ts’íibo’ob ti’ pikil juno’ob. Mix juntéen tin tukultaj in cha’antik u meyaj le máako’oba’, tumen kin wu’uyik yaan k’iin ku tsikbalta’al u jats’utsil u meyajo’ob, ba’ale’ náach tu’ux u taalo’ob yéetel ku máano’ob ti’ ya’abkach lu’umo’ob. Leti’obe’ jk’ucho’ob tu kaajil Jo’ ti’al u ye’esiko’ob u cha’anil circo, le e’esajilo’ ku k’aba’atik “Corteo”, ti’ le je’ela’ ku cha’anta’al juntúul máak kimen, u k’aaba’e’ Mauro, leti’e’ bix u k’a’ayta’al u kíimil ich yaj óolal ba’ale’ le je’elo’ ku k’exik ti’al u beetik ich ki’imak óolal, k’aayo’ob yéetel báaxalo’ob. Ba’ale’ lekéen jo’op’ok u yúuchule’ ku táakpajal ajpaaxo’ob, paalalo’ob yéetel ajchi’iko’ob uti’al u beeto’ob u che’ej máak.

Le cha’ano’ jkáaj las 9 áak’ab ba’ale’ ma’ tin jach ilaj bix úuchik u káajali’; chéen ka tin wilaje’ yaan ka’atúul máako’ob ku xíimbalo’ob ichil le máaxo’ob kulukbalo’ob cha’ano’. Le ka jts’o’oke’ ook junmúuch’ máako’ob ku paaxo’ob yéetel juntúul ko’olel u méek’maj nikte’ob. Le ka tin wilaje’ te’ táanilo’ ti’ yaan Mauroi’, chilikbal tu cama, ts’o’okole’ beey táan u biinsa’al tumen juntúul ángel, chéen ba’ale’ beey ma’ jach taak u bini’, tumen ku chéen a’alik ti’ le angelo’, ka bin u p’at uláak’ jun chan súutuk. Le ka jts’o’oke’ chíikpaj kantúul máako’ob ku beetiko’ob u paalilo’ob, táan u seten síit’o’ob tu cama’ob yéetel jach ki’imak u yóolo’ob. Ma’ sáame’ le ku chíikpajal xan kantúul máako’ob ku beetiko’ob ka’atúul tsíimino’ob, beeyxan le ku k’aaba’atik acróbatas, óoli’ bey xik’nal ku beetiko’ob te’ ka’analo’ tumen beey jach sáaltako’obe’. Le ka jóok’ Mauro tuka’atéene’, chíikpaj beey táan u báaxtik boolae’, jach tu beetaj in che’ej tumen ichil u t’aane’, tu ya’alaje’ u múuch’il Venados FC ku báaxal bin, leti’obe’ u múuch’il kóocha’ boola yaan wey Yucatane’. Beeyxan tu ch’a’achi’ito’ob táan bin u bino’ob tu kaajil Baca yéetel ichil u báaxal t’aane’ tu ya’alajo’ob yaan u jaantiko’ob u ch’ujukil chi’; jach tu beetajo’ob in che’ej ka tin wu’uyaj u ya’aliko’ob tumen tu ya’alo’ob ba’al chéen k’ajóolta’an wey Yucatane’.

Ichil che’ejil, ki’imak óolil yéetel jak’ óol tumen jach ki’ichkelem le ba’ax kin cha’antiko’, yanchaj u chan je’elil, ts’a’ab u chúumukil jump’éel hora ti’al u bin máak táankab, u ma’anal ba’al ti’al jaantbil yéetel u chan sats’ik u yook máak. Le ka tu ts’áaj las 10:30 ch’a’ajolta’ab le cha’anilo’, ti’ le ka’ajaatso’ chíikpaj uláak’ ba’alo’ob jach tu beeto’ob u ki’imaktal in wóol. Ma’ tin wilaj bix úuchik u máan le súutukilo’ chéen ba’axe’ ka tin wilaje’ ta’aytak chúumuk áak’ab. Ts’o’okili’ in luk’ule’ ba’ale’ tene’ láayli’ táan in che’eje’ tumen jach ki’ichkelem ba’ax tin cha’antaj.