de

del

Ts'íib yéetel oochel: Notimex
K'iintsil

Martes 15 ti' noviembre, 2016
U noj lu'umil México

Aj maya-tsotsil ts’íib Manuel Bolom Pale, tu k’amaj u XIV ketlamil Premio Nezahualcóyotl de Literatura en Lenguas Mexicanas 2016 yéetel u ts’íib Skínal Xikitin: Kópojel un nupunel, (u k’iimbesajil chicarra: jump’éel payalt’aan tia’al ts’o’okol beel).

Le ketlama’, káaj u beeta’al tu ja’abil 1993, “leti’e’ chíimpolal asab k’a’anan ku k’u’ubul tumen u jala’achil u noj lu’umil México, tia’al máaxo’ob ku ts’íibtiko’ob káan iik’ ti’ilil ich máasewal t’aan”, ku ts’a’abal jump’éel chíimpolal ju’un, u ts’a’abal k’ajóoltbil u meyaj yéetel 150 mil peso’ob.

Aj ts’íibe’, síij tu ja’abil 1979, tu kaajil Jocosic, Huixtán, Chiapas. Tu jóok’saj u xookil psicología social tu najil xook Universidad Maya yéetel tu ts’íibtaj u áanalte’il K'anel: Funciones y representaciones en Huixtán. Tu ja’abil 2004 tu náajaltaj u ketlamil táan popol t’aan yéetel u ts’íib Y bolom dice; tu ja’abil 2005 náajalnaj yéetel u ts’íib Pueblos u palabras, yéetel tu ja’abil 2008 tu náajaltaj u chíimpolal máasewal ik’il t’aan Pat O’tan, ti’ u kúuchil Centro Estatal de Lenguas Arte y Literatura Indígena (Celali).
U ik’il t’aanil Silencio/Chantel, jóok’sa’an tu áanalte’il tzeltal y tzotzil/káastelan Silencio sin frontera tu ja’abil 2011. Beyxan tu jo’olbesaj Casa de la Cultura ti’ Huixtán tu ja’abil 2006, yéetel meyajnaj beey aj xak’al xook ti’ u nu’ukbesajil Fomento al Desarrollo de las Ciencias y Artes Mayazoque (Focamaz) ichil u ja’abil 2007 tak 2008.

Tu k’amaj u yáantajil Fondo Nacional para la Cultura y las Artes (Fonca) tu ja’abil 2010 yéetel 2011; bejla’e’ ku meyaj tu noj najil xook Universidad Intercultural de Chiapas. Yo’olal le je’elo’ tu ya’alaje’ “ik’il t’aane’ ma’ jump’éel ba’al ku beeta’al chéen tumen juntúul máaki’. Jump’éel ba’al ku k’a’abéetkunsik kaaj”.

Tu súutukil u k’u’ubul le chíimpolalo’, tu kúuchil Palacio de Bellas Artes, tu ya’alaje’, ba’ax k’a’abéet ti’ máasewal kaajo’obe’ náach p’aatal ti’ ba’ax ku je’ets’el tumen a’alamaj t’aano’ob ti’ tuláakal yóok’ol kaab, u noj lu’umil México, ma’ tu p’áatal paachil. Beey u tukulo’, tumen paalal táan u líik’ile’, láayli’ u k’áatiko’ob ka ka’ansako’ob tu beel ba’ale’ yéetel ba’ax suuk u kuxtatiko’ob.