de

del

Ts'íib yéetel oochel: Tania Medina
K'iintsil

Yucatán
Miércoles 19 ti' octubre, 2016

Oochelo’ob e’esik bix u máan k’iin, ba’ax yaan tu bak’paach, tu’ux kaja’ano’ob. Oocheloob e’esik bix u yúuchul kuxtal tu mejen kaajilo’ob u noj lu’umil Yucatán. Ba’ax je’el u páajtal u ye’esa’al tumen juntúul paal, yaan jump’éel cámara ti’, ts’o’okole’ sáansamal u bin xook, ku janal, ku beetik u ts’íib, ku báaxal yéetel ku wenel ti’ jump’éel u najil Comisión para el Desarrollo de los Pueblos Indígenas. Nikte’, ba’alche’, che’ob, u k’abo’ob, u táan u yicho’ob. Beey u yilikuba’ob tu táan jump’éel nu’ukul ku jóok’sik oochelo’ob. Ku ye’esiko’ob ba’ax ku jaantiko’ob, ba’ax ku yilko’ob sáansamal, ba’ax ku báaxtiko’ob wa bix u yóok’ostiko’ob jarana.

[i]Yucatán en los ojos de sus niños[/i], beey u k’aaba’ le e’esajil j ts’a’ab tu kúuchil Alianza Francesa, yaan tu baantail colonia México, tu kaajil Jo’. Oochelo’obe’, jóok’o’ob ti’ jump’éel meyaj beeta’ab tumen aj ch’a’a oochel Alain -Gilles Bastide, ti’ jump’éel mokt’aan meyaj beeta’ab tumen le kúuchilo’, tia’al ka e’esak tumen paalal ba’ax ku yúuchul tu kuxtalo’ob sáansamal.

Aj ch’a’a oochele’, tu tukultaj yéetel oochelo’obe’, ku páajtal u náats’alo’ob ti’ u tuukul paalal, ba’ale’ beyxan jump’éel nu’ukul tia’al u ma’alo’obkunsiko’ob bix yaniko’ob. Alain -Gilles Bastide ku jo’olbesik u múuch’kabil Photographime-photomorphisme, tu’ux ku táakpajal máako’ob ku taalo’ob ti’ jejeláas lu’umo’ob; ichilo’obe’, ti’ yaan yucatecoil Francisco Martín yéetel chilenail Javiera Venegas.

Ma’ sen úuche’, aj ch’a’a oochele’ kajlaj tu najil Casa del niño indígena tu kaajil Tiholop, Yaxcabá; te’elo’ tu yilaj u k’a’ananil u beeta’al meyajo’ob yéetel paalal je’el bix le je’elo’, le beetike’ táan u tukulta’al ka beeta’ak ti’ u péetlu’umil Yucatán.

Jo’oljeak, junk’aal paalalo’ob jo’olbesa’ano’ob tumen Alexandre Guillochon, máax jo’olbesik Alianza Francesa, ki’imak u yóol uchik u yilikuba’ob ti’ oochelo’ob tumen mix juntéen u yáax il u jóok’sa’al u meyajo’ob, mix u ta’ak’alo’ob ti’ jump’éel pak’ ti’ jump’éel kúuchil tu’ux ku ts’a’abal xook yéetel ku ye’esa’al uláak’ t’aano’ob yéetel miaatsilo’ob.

Guillochon tu ya’alaj ti’ [i]La Jornada Maya[/i], tu ya’alaje’, k’a’anan ka u k’ajóoltubáaj miiatsilo’ob je’el bix maaya yéetel francés, tumen jump’éel ba’al je’el u yáantaj tia’al ka jóok’ok máak táanil. Beey túuno’, yaan u kaxanta’al u beeta’al uláak’ meyajo’ob ba’ale’ yaan u táakbesa’al paax.