de

del

Chaay: xíiw ma’ táan uki’iki’ k’a’abéetkunsa’al te’e lu’uma’

Xíiw ma’ táan u ki’iki’ k’a’abéetkunsa’al te’e lu’uma’
Foto: Sasil Sánchez Chan

Chaaye’, jump’éel xíiw ma’ táan u jach k’a’abéetkunsa’al je’el bix unaje’, beey úuchik u ya’alik jcheef Alberto Lavalle, ts’o’okole’ tu tsikbaltaje’ yaan jayp’éel janalo’ob suuk u beeta’ale’, tu’ux ku ts’a’abal chaay ka’achi’, ba’ale’ walkila’ ma’ táan u beeta’alo’obi’, je’el bix ts’otbilchaay. Chéen ba’axe’ walkila’, táan u yantal junjaats cheefo’obe’ táan u k’a’abéetkunsiko’ob chaay ti’al u beetiko’ob uláak’ ba’alo’ob, je’el bix u eladoil chaay xa’ak’tan yéetel uláak’ u yich che’ob, ts’o’okole’ tak u ja’il káaltal beeta’an yéetel chaay.   

Chefo’obe’ ku beetiko’ob uláak’ janalo’ob je’el bix chaay xa’ak’tan yéetel keeso de booláa. Walkila’, chaaye’ jump’éel xíiw ki’ u yu’ubal tumen xíinximbal máako’ob, beyxan jach ma’alob ti’al u beeta’al ki’iki janalo’obi’, ku ya’alik cheef. Ts’o’okole’, chaaye’ kéet yanik yéetel éespinaaka, tumen óoli’ beey u xíiwilo’.  

U séeba’anil u kuxtal kaaj yéetel u k’éexel beyka’aj u nojochil u yotoch wíinike’, chéen jayp’éel ti’ le ba’alo’ob beetik u ch’éenel u jaanta’al chaay, “u nojochtal nojkaajo’ob tu lu’umil Yucatáne’, tu xu’ulsaj u soolar máak tu’ux ku pa’ak’al chaay ka’achili’, ts’o’okole’ walkila’, mix táan u yantal u súutukil u chakik máak u yo’och”.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan