de

del

Foto: Fernando Eloy

U noj lu’umil Kaanpeche’, ti’ yaan tu yóox kúuchil ichil tuláakal u lu’umilo’ob México, tu’ux táan u asab beeta’al nu’ukbesajo’ob yéetel meyajo’ob ti’al u yaánta’al kaaj, ka’alikil táan u máan pak’be’en kuxtal yóok’lal COVID-19, tumen ts’o’ok 43 u p’éel u beeta’aki’; ti’ yaan tu yáanal Tamaulipas tu’ux beeta’an 72 nu’ukbesajo’ob yéetel Morelos tu’ux yaanj 50, beey úuchik u chíikpajal ti’ xaak’al beeta’ab tumen Consejo Nacional de Evaluación de la Política de Desarrollo Social (Coneval), ti’ u ts’íibil: Panorama de los programas y acciones sociales en las entidades federativas para dar respuesta a los efectos de la pandemia.

Te’e petenila’, láayli’ xan chíikpaj Yucatán, tumen leti’e’ lu’um tu’ux beeta’ab nu’ukbesajo’ob ti’al u yantal meyaj ti’ máak, tumen yaan 20 u p’éel nu’ukbesajo’obi’, beyxan Quintana Rooe’ chíikpaj tu lu’umil mayab tumen yanchaj ya’ab meyajo’ob yóok’lal ba’ax yaan u yil yéetel u páajtalil u yantal u yotoch kajnáalo’ob, te’e ka’ap’éel lu’umo’oba’ táan u beeta’al a kamp’éel nu’ukbesajo’obi’, tu’ux táaka’an áantajil ti’al bo’ol ti’ jayp’éel winalo’ob yéetel u yantal uk’be’en ja’ te’e najo’obo’.  

Yóok’lal meyaj de ma’ formal tu lu’umil Kaanpeche’, yanchaj jo’op’éel nu’ukbesajo’obi’, le beetik ti’ p’áat tu wak kúuchili’. 

 

También te puede interesar: Campeche, tercer estado con más programas de ayuda por el COVID-19

 

Ichil ba’axo’ob yaan ba’al u yil yéetel kaambale’, u lu’umil Kaanpeche’ ti’ yaan tu ka’a kúuchili’, tu yáanal Tamaulipas, tumen meyajta’ab ka’ap’éel nu’ukbesajo’obi’, beey úuchik u tso’olol tumen Coneval ti’ jump’éel k’a’aytajil ts’íib.  

Beyxan yóok’lal ba’ax yaan u yil yéetel u páajtalil u tséentikubáaj máake’, Kaanpeche’ ti’ yaan tu uk kúuchil, Yucatáne’ ti’ óoxlajun kúuchil yéetel Quintana ti’ kúuchil 28.

Yóok’lal ba’ax yaan u yil yéetel u toj óolal wíinike’, ti’ p’áat tu yóox kúuchili’, tumen 17 u p’éel nu’ukbesajo’ob tu meyajtaj, ichil le je’elo’obo’ 15 u p’éelale’ ti’al u ts’aatáanta’al loobilaj ku yantal ichil xiib yéetel ko’olel, uláak’e’ ti’al u yantal u kaamasil kúuchil ts’akyaj yéetel uláak’ ti’al u ma’alobkúunsa’al nu’ukulo’ob k’a’abéet ti’al u yáax ts’a’akal wa ba’ax; Quintana Rooe’ ti’ yanchaj tu uk kúuchili’, tumen bolonp’éel nu’ukbesajo’ob yani’ yéetel Yucatáne’ kaabal yaan, ti’ p’áat tu kúuchil 26, tumen chéen jump’éel nu’ukbesaj yanchaj ti’al u ts’aatáantik ko’olel ku loobilta’al. 

Ichil u winalil marzo tak agosto ti’ u ja’abil 2020e’ xoka’ab 667 u p’éel nu’ukbesajo’ob yéetel meyajo’ob ti’al u yáanta’al kaaj, ikil u kaxta’al u ts’aatáanta’al u páajtalil máak yéetel ti’al u yutsil kaaj. Ti’ le je’elo’obo’, 367 u p’éelale’ u ti’al u beeta’al u suut taak’in tuka’atéen, 185 ti’al toj óolal yéetel 142 ti’al u tséentikubáaj máak.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan