de

del

Foto: Fernando Eloy

Ichil xook beeta’ab tumen Censo de Población y Vivienda 2020 chíikpaje’ máasewal máako’obe’ ku jach p’íittal u páajtalil u yantal mejaj ti’ob wa ku ke’etel yéetel uláak’ junjaats kaajnáalo’ob, beyxan yéetel máaxo’ob ku chíimpoltikubáajo’ob beey áafromexikaano’ob. 

Te’e xookil beetchaj túuno’ ma’ chíikpajak óoli’ beey bajux náajal yaan ti’ u jaatsilo’ob kaaji’ mix xan bix le meyaj ku beetiko’obo’, ba’ale’ ojéela’ane’, u páajtal u yantal wa ba’ax meyajil ti’ máasewal kaaje’ kabachaja’an tak yóok’ol u 1.5 por sientoil uláak’ máako’ob tu noj lu’umil México yéetel tak 5.2 asab kaabal yaniko’ob ti’ áafrodeseendienteob. 

 

También te puede interesar: Indígenas, con el menor acceso al mercado laboral

 

“Yaan meyajo’ob ku beeta’al tumen máasewal máako’ob, ba’ale’ meyaj ma’ jach chíimpolta’ani’, ma’ ma’alob u bo’otali’ yéetel jach xma’ je’elili’”, beey úuchik u ya’alik Carolina Sánchez, máax beetik u séekretaria áakademikáail Programa Universitario de Estudios de la Diversidad Cultural y la Interculturalidad ti’ u noj najil xook Universidad Nacional Autónoma de México (UNAM).

U talamile’ u ch’a’amaj u moots ti’ u talamil u bin xook máasewal máak yéetel óotsilil ku yantal te’e kaajo’obo’. Tu tsolaje’ ich máasewal kaaje’ chéen u 4.6 por sientoile’ u ts’o’oksmaj éedukasion súuperior, ba’ale’ u ya’ail máasewalo’obe’ ku meyajo’ob ti’ kúuchilo’ob tu’ux ma’ táan u k’a’abéetkunsa’al wa ts’oka’an u xooko’obi’,  ts’o’okole’ le je’elo’ ku jach p’íitkunsik u bo’olilo’ob yéetel jach ka’anantsil ba’ax ku beetiko’ob.

U péech’óolta’al máak yóok’lal u ch’i’ibal

X-xak’al xooke’ tu ya’alaje’, le je’ela’ jach táaj chika’an tu’ux ku meyajta’al kool tu xamanil yéetel tu xamanlak’inil u lu’umil México, tumen ku jach k’a’abéetkunsa’al ya’abach táanxel kaajil máasewal máak; ts’o’okole’ -ku takpoltik x-xak’al xook- u ya’abil máaxo’ob ku meyajo’obi’ jach ma’ patal u tséentmajubáajo’obi’, jach ya’ab u meyajo’ob yéetel ma’ táan u bo’otalob tu beel tu yóok’lal ba’ax ku beetiko’obi’.  

“K-ilike’ ku ja’atsal máak yóok’lal bix u ch’i’ibal, tu’ux k’ala’an u beel máasewal kaaj yéetel áafromexikaano’obe, tumen laj nup’a’an, kaambal, meyaj, náajal. Ma’ jumpáay yanik páajtalil tsela’an ti’ máasewal kaaj tumen lalaj xookil ku beeta’ale’ beey u chíikpajalo’”, tu ya’alaj.  

Ts’o’okole’ yaan xan uláak’ talamilo’obi’. Yaan tu’uxe’ ts’o’ok u laj k’askúunsa’al lu’um bak’pachtiko’ob, ku ba’ateta’al u k’áaxo’ob tak ken úuchuk loobilajil ich kaaj, ts’o’okole’ ku beeta’al nukuch meyajo’ob tu yóok’ol u lu’umilo’obi’, beey tu ya’alaj Sánchez.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan