de

del

Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Jo’e’ u k’u’ k’a’anan ajts’íibo’ob yéetle ajxak’al xooko’ob. Tu jejeláas najilo’ob xooke’ láayli’ u pa’ak’al u yi’inajil ajna’at máako’ob sáasilkunsik u bejil máaxo’ob xak’altik meyaj u beetmajo’obi’, beey úucha’an yéetel j-áantropologóo yéetel jk’aay tuukul Rubén Reyes Ramírez.

Te’e chan ts’íiba’ yaan u páajtal u xo’okol jump’íit yóok’lal u meyajil Dr. Reyes; bix úuchik u káajal ts’íib, u káan iik’ ti’ilil Yucatán beyxan bix u yu’ubikubáaj yéetel ba’ax ts’o’ok u béeykunsik. 

Le nojoch máaka’, chíimpolta’an yéeel Premio Ciudad de Mérida; Medalla al Mérito Artístico; Premio de Literatura Antonio Mediz Bolio; yéetel u jach ts’ook k’uba’an ti’ Medalla Silvio Zavala; chéen jayp’éel chíimpolalo’ob ts’a’aban ti’ yóok’lal ba’ax ku k’ubmaj ti’ miaatsil.  

Ichil tuláakal ja’abilo’ob ts’o’ok u meyaj ti’ káan iik’ ti’ilile’, Reyes Ramíreze’ tu kaxtaj u súutukil meyaj tu yotoch, ti’al u xak’altik yéetel ti’al u jeel ts’íibtik jun jaats u meyaj. Máaxo’ob u k’ajóolmajo’obe’ ku páa’tiko’ob ba’ax meyajil ken u jóok’s yéetel u k’iinilo’ob k’albe’enil ts’o’ok máansik, tumen ya’abach ts’íib p’aatal tu k’ab Dr. Rubén Reyes.  

Juan Manuel Contreras: Jka’ansaj, tsikbalto’on bix a wu’uyikabáaj yéetel chíimpolal táant u k’u’ubul tech tumen u áayuntamientoil le noj kaaja’, Silvio Zavala.

Rubén Reyes: Jach táaj ki’imak in wóol ikil in chíimpolta’al, beyxan yéetel jka’ansaj José Ramón Enríquez, máax patjo’oltik yéetel jo’olbesik Teatro Hacia el Margen. In k’ajóol jka’ansaj Enríquez, juntúul máak jach táaj ka’anchaja’an u na’at. Jach yaanten u yóol in níib óoltik chíimpolal.  

Ba’ax ku k’u’ubule’ kin na’atik beey u chíimpolalil ti’ u k’a’ananil miatsil yaan tu noj kaajil Jo’; le beetike’ kin tukultike’, je’el máaxak ti’ máax bíin ts’a’abake’, ku k’a’ananchajal tumen ku nojba’alkúunsa’al its’at ku meyajta’al te’e k’iino’oba’.

U jach k’a’ananile’, leti’ le je’elo’, chíimpolale’ ka’ap’éel ba’ax ku chíikbesik. Kin jach níib óoltik in chíimpolta’al; ba’ale’ u jach nojba’alile’ leti’e’ chíimpolal ku beeta’al ichil u meeyajil miatsil yéetel yóok’lal ba’ax ku beeta’al tumen aj-its’ato’ob beyxan tumen máaxo’ob kaxtik ma’ u xu’ulul yéetel máaxo’ob túumbenkunsik.  

JMC:  Bix úuchik u káajal u yutstal ta wich ts’íib 

RR: Ts’o’ok u máan k’iin oojken ti’ u meyajil káan iik’ ti’ilil. Ka’ap’éel jaatsil kin jach meyajtiki’: éensayo yéetel k’aay tuukul. Káaj in wokoli’ úuchik in táakpajal ichil u kaambalil káan iik’ ti’ilil Platero.  

Le kaambala’ ku meyaj ka’ach tu chúumuk u deekadail 70, ti’ el siiglo máaniko’. Ka táakpajan te’e k’inako’obe’, teen u maas táankelemil, óoli’ je’el bix Benjamín; yéetel máaxo’ob patjo’olte’ jach tu je’ek’abtoj joolnaj ti’ teen tumen tu jach na’atajo’ob meyaj kin beetik. Kaambale’ káajsa’ab tu noj kaajil Jo’ úuchik u péektsilta’al tumen ka’atúul ajts’íibo’ob: jts’íib péektsilo’ob yéetel jk’aay tuukul Juan Duch Colell, juntúul yukateko katalaan u ch’i’ibal, máax bin kajtal xan táanxel lu’umil, ka’alikil u meyaj ti’ u pik’il ju’unil Siempre de Moscú; yéetel tumen uláak’ juntúul j-éespañol its’atil, jk’aay tuukul yéetel jboon Inocencio Burgos.

Leti’ob patjo’olt l taller de literatura Platero, ts’o’okole’ yaan xan jump’éel pik’il ju’un láayli’ xan beey u k’aaba’o’, áanta’an tumen Universidad de Yucatán ka’acho’, UADY walkila’. Ti’ túun yáax chíikpaj u yáax ts’íibil ik’il t’aan. 

JMC: Ba’ax k’a’abéet ti’ máak ti’al u meyajtik káan iik’ ti’ilil  

RR: Yáaxe’, míin u yantal ba’ax ku péek tu puksi’ik’al máak. Ku káajal a kaxtik bix a ts’áak k’ajóoltbil ba’ax ka kuxtatik, beey u machkech le meyajila’. Ku suuktal.  Yaan máax a’alike’ ma’ táan u páajtal a yéeyik a beetik u jk’aay tuukulil, tumen yéeybil a beeta’al. Ba’ale’ beey u bin a kaxtik yéetel a na’atik a t’aan yéetel u yóolil a ts’íib, tak kéen je’ets’ek a bix a na’atik yéetel a beetik k’aay tuukul.   

JMC: Dr. Reyes, ba’ax ka tukultik u jach k’a’ananil ba’al ts’o’ok a beetik  

RR: Yéetel u chíimpolalil Medalla Silvio Zavala, káaj in tukultik ba’ax je’el u páajtal in sutik tu jeele’. Ichil tuláakal ba’ax ts’o’ok in beetike’, jach ki’imak in wóol úuchik in táakpajal ti’ u patjo’olil yéetel u jo’olbesajil u najil xook Humanidades -u ya’abile’ ti’ káan iik’ ti’ilil- tumen ka’ache’ mina’an mix jump’éel beya’ ti’ Yucatán. Ba’ale’ beyxan uláak’ meyajo’ob, je’el bix xan úuchik u beeta’al u molts’íibil ajk’aay tuukulo’ob yaan Yucatán tu ja’abil 1995; beyxan úuchik in táakpajal ti’ u molts’íibil ik’il t’aan Méridas americanas: la Mérida nuestra y la Mérida de Venezuela. Tumen teen jo’olbes u jaatsil Yucatán yéetel jk’aay tuukul venezolanoil Luigi López; áanalte’ tu k’aaba’taj Arquitectura de las Palabras.

Jump’éel meyaj jach k’a’anan in wilkle’, leti’ úuchik in múul meyaj yéetel jka’ansaj Fidencio Briceño Chel ka meyajta’ab Popol Vuh, ich maayat’aan yéetel káastelan. Yéetel tu ts’ooke’ in k’aay tuukulo’ob, ba’ale’ yóok’lalo’obe’ ma’ teen kin t’aani’.  

JMC: Ba’ax ka tukultik yaan a p’atik te’e bej táan a xíimbaltika’  

RR: Ma’ táan in tukultik in séeb kíimil, ba’ale’ in k’áat ka a’alake’ nu’uk ba’ax kin beetik yéetel ba’ax kin tukultik; yéetel mantats’ tin wóotaj in beetik in k’aay tuukulil. Beyxan ichil ba’ax ka a’alake’, meyaj tin beetaje’ áantajnaj ti’al in mu’uk’ankúunsik u t’aanil yéetel u k’ajla’ayil Yucatán.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan