de

del

Foto: La Jornada

Tu kaajil Xocén, Yucatáne’, ku tsikbalta’an yanchaj u kili’ich ts’íibil bobatil t’aan; ku ya’alale’ okla’ab ichil 1880 yéetel 1945; kuxa’an áanalte’ ku sutik u wáalal tu juunal, tu’ux láaj ts’íibta’an ba’ali’: bix úuchik u yantal yóok’ol kaab, bix úuchik u pa’atal tuláakal ba’al yéetel ba’ax ku taal u k’iin.

Ba’ax túun yaan u yil le áanalte’a yéetel u k’iinil bin kéen xu’uluk yóok’ol kaab, ba’atel ka yanchaj ka’aj k’uch sak wíiniko’ob tu siigloil XIX yéetel túumben líik’saj t’aan táan u yantal tu k’ab maayaob ti’al u yantal u muuk’o’ob tuka’atéen. Le je’elo’oba’ chéen jayp’éel k’áatchi’ táan u beeta’al tumen u mola’ayil Teatro Ojo, ikil táan u ch’a’ajoltik u meyaj tumen táan u kaxtik ka ka’a meyajnak Comisión interdisciplinaria de búsqueda del Libro vivo de Xocén, le beetike’ yaan kaxtik ka k’uchuk tak tu xikin jala’ach Andrés Manuel López Obrador.  

 

También te puede interesar:   Artistas y pobladores demandan reactivar la búsqueda del libro de Xocén

 

Ti’al túun u na’atal ba’ax u nooyil meyaj táan u beeta’ale’, k’a’anan u k’ajóolta’al bix káajik meyaj, beey tu tsolaj jbeet balts’am Héctor Bourges, ti’ tsikbal tu beetaj yéetel La Jornada.

Múuchkabile’ tu’ubsa’an

Maanal 30 ja’abo’ob paachile’ úuch k’a’anan ba’al yéetel le áanalte’o; ts’íibta’ab ti’ pik’il ju’un yéetel ojéelta’an tumen u kajnáalilo’ob Xocén. Máax beetik u jala’achil te’e k’inako’obe’, Carlos Salinas de Gortari, tu k’áataj ka beeta’ak Comisión interdisciplinaria de búsqueda del Libro vivo de Xocén, ba’ale’ ka yanchaj Ejército Zapatista de Liberación Nacional, tu yáax k’iinil enero ti’ u ja’abil 1994, tu lu’umil Chiapasae’, “tu’ubsa’an le yáax múuch’kabil beeta’abo’”.

Tu ja’abil 1990e’, Salinas de Gortari tu xíimbaltaj Xocén. Kajnáalo’obe’ tu k’áatajo’ob ti’ ka bin áantako’ob yéetel ba’ax jach táaj k’a’anan u ti’alo’ob: jump’éel telesekundaaria, u páabimentarta’al nojbej, u jeel beeta’al u pak’ik sementeerio, u yantal juntúul ts’akyaj sáansamal, jump’éel kúuchil xook yéetel u graadasil u kúuchil balts’am, ichil uláak’ ba’alob. 

U jach k’a’ananile’, leti’ ka kaxta’an u kuxa’an t’aanil Xocén. Walkila’, u mola’ayil Teatro Ojo, ich múul meyaj ku beetik yéetel ajxak’al xooko’ob yéetel u kajnáalilo’ob le kaajo’, yaan u k’áatiko’ob ke ka’a meyajnaj múuch’kabil; ka’ache’ jo’olbesa’an tumen etnólogo Arturo Warman, máax ku jo’olbesik ka’ach xan Instituto Nacional Indigenista.

Ichil meyajo’ob táan u beeta’al ti’al u ka’a béeytal u meyaje’, ti’ yaan u balts’amil Teatro Ojo. U tuukulile’ ka beeta’ak ba’ax k’ajóolta’an beey téeatralidad expansibáa, tu’ux ka chíikbesa’ak u paakat u kaajil Xocén te’e k’iino’oba’, ti’al xan u chíimpolta’al u k’a’ananil u tuukulo’ob, ba’ax ku jaajkúunta’ali’ yéetel bix yanik ba’al ti’ poliitikáa yaan ka’achij yéetel walkila’.  

Meyajil balts’a’ame’ ku k’aaba’tik Elucubraciones sobre el posible paradero del libro vivo de Xocén; u ka’a jaatsilo’ob beeta’ane’ ku páajtal u cha’antal tu kúuchil Internet Teatro UNAM, https://teatrounam.com.mx/teatro/elucubraciones-sobre-el-posible-paradero-del-libro-vivo-de-xocen/

Un metro por un metro u k’aaba’ u yáax jaatsil, tu’ux ku páajtal u yu’ubal k’aayo’obi’, cha’ano’ob yéetel k’aay tuukulo’ob ich káastelan yéetel yáax t’aano’ob; u ka’ap’éelilo’, beya’: Y se dice que está vivo, te’elo’ yaan oochelo’obi’, cha’ano’ob yéetel uláak’ kili’ich t’aano’ob ku beeta’al ka’achij.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan