de

del

Ch'eel

Ch’ íich’ suuk u yila’al ti’ k’ áaxo’ob tu’ux yaan paak’alo’obi’
Foto: Victoria Cervantes

Ch’eele’, juntúul ch’íich’ suuk u yila’al ti’ k’áaxo’ob tu’ux yaan paak’alo’obi’ tumen ti’ ku janalo’obi’; le beetik xane’ ku ts’o’onol ti’al jaantbil.  

Juan Flores Valadez, máax jo’olbesik u meyajta’al u nu’ukbesajil Aves Urbanas Cancún, táakbesa’an ichil Iniciativa para la Conservación de las Aves de América del Norte (ICAAN wa NABCI, yóok’lal bix u k’aaba’ ich inglés) beeta’an tumen Comisión Nacional para el Conocimiento y Uso de la Biodiversidad (Conabio), tu tsolaj ch’eele’, kuxa’an tu k’áaxilo’ob u péetlu’umil Yucatán, beyxan Tabasco, Belice yéetel Guatemala.

 

También te puede interesar: Chara yucateca o 'chel', ave que enfrenta riesgo por ser consumida en comunidades mayas

 

Kéen síijike’, sak u k’u’uk’mel yéetel k’aank’an u koj, ba’ale’ kéen nojochajake’, ku booxtal yéetel ku jóok’ol uláak’ de ch’oojtak u boonil; u koj xane’, ku booxtal.

“Tu baantail Felipe Carrillo Puerto tak Saki’, ba’ale’ beyxan tu xaman-lak’inil Péetlu’ume’ ku jach páajtal u yila’al; kéen xi’ik u bin u náats’al máak Kaanpeche’, ku ch’éenel u yila’al jump’íit”, tu ya’alaj Juan Valadez. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan