de

del

Ts'íib yéetel oochel Raúl Balam
K'iintsil

Lázaro Cárdenas
Viernes 20 ti' julio, 2018

“Juntéenake’, ka’aj je’ets’ tumen u jo’olpóopil yéetel u kaajil Solferino yaan bin ch’a’akal junkúul che’ tajan úuchbene’, tumen maanal mil u ja’abile’, tene’ tin wa’alaj wa ka beetake’ yaan in jich’ik in kaal”, beey tu tsikbaltaj Juan García Canul, u kajnáalil Solferino.

Tu ya’alaje’ ma’ k’aas u yóol jo’olpóop yéetel kaaj ka tu jets’ajo’ob u ch’a’akal, ba’ale’ saajakchajo’ob tumen sajbe’entsil u ja’ats’al kaaj tumen chak ik’al, ts’o’okole’ le je’elo’ je’el u k’askúuntik ya’abach ba’al ti’ le najo’ob naats’ yaniko’ob.

Ichil jump’éel k’áat chi’ tsikbal jbeeta’ab tu yáanalil úuchben che’e’, tu k’a’ajsaj u nojba’alil le xya’achea’ ti’al kaaj, tumen ku k’a’aytal beey jump’éel ba’al je’el u páajtal u xíimbalta’al tu kaajil Lázaro Cárdenas ts’o’okole’ mantats’ u xíimbalta’al tumen aj xíinxibalo’ob ku bino’ob Holbox.

Le che’a’ leti’e’ noj ba’al yaan ti’al u cha’anta’al tu kaajil Solferino ts’o’okole’ leti’e’ beetik u yantal ba’al u tséentikubáaj ya’abach baatsilo’ob te’e kaajo’, máaxo’ob ku meyajo’ob beey guías de turistas wa ku koonolo’ob ti’ le kúuchilo’ob yano’ob te’elo’, tu’ux ku ma’anal jejeláas ba’alo’ob tumen aj xíinximbal máako’ob.

Ts’o’ok xan u suukta’al u yila’al, yáanal u bo’oyil le úuchben che’a, ku yantal máak ti’al u t’aan ti’ celular wa u túuxtiko’ob k’uben t’aan ti’ WhatsApp tumen jach chéen te’el ku k’uchul señal ti’al u yúuchul t’aan.

“Yaan máax a’alike’, chéen ti’ síij wifi, yaan uláak’ máax a’alike’ ku k’uchul señali’ tumen nojoch ba’al yéetel ka’anal”, tu ya’alaj García Canul.

Beey túuno’, le xóot’ila’, tu’ux ku yantal señal ti’al u yúuchul t’aane’, jach k’a’anan ti’ baatsilo’ob ku kaxtik u yojéeltiko’ob wa ba’ax yo’olal máaxo’ob jok’a’ano’ob xook tu méek’tan kaajil Lázaro Cárdenas.

Beyxan, tu ya’alaj, u suku’un Gilberto García Canul, ku yáantik yéetel meyaj k’a’abéet u beetik ti’al ma’ u yéek’tal le nojoch che’o’, tumen kex ma’atáan u jach k’a’aytal tumen jo’opóopilo’obe’, tu k’iinilo’ob je’elelile’, ku jach yantal táanxelil máak xíimbaltik le ki’ichkelem che’a’.

Tu tsikbaltaj walkila’, yaan u jejeláasil orquídeas ku páajtal xan u cha’antal tumen jxíinximbal máako’ob, máaxo’ob ku ts’áako’ob wa bajux ti’al u bo’otal máaxo’ob kaláantik le che’o’.

Yáanal u che’ilo’ob orquídease’, ku yantal jayp’éel baatsilo’ob ti’al u koniko’ob jejeláas meyaj k’abo’ob, ts’o’okole’ le je’elo’ chéen jump’éel bix je’el u páajtal u yantal meyaj te’e’ kaajo’, kex ma’atáan u kachj k’a’aytal tumen u kúuchil turismo ti’ u ayuntamientoil le kaajo’.

Gilberto Olivar Quintal, máax chikesik u corchalil Solferinoe’, tu tsolaje’, ku páajtal u cha’anta’al orquideario yéetel úuchben che’e’, ba’ale’ yaan xan kayak yéetel jump’éel bej ti’al u cha’anta’al u jejeláasil ch’íich’o’ob.

Ti’al u k’uchul máak tu kaajil Solferino, k’a’abéet u yáax k’uchul máak Kantunilkín, ts’o’okole’, uláak’ 30 kilómetros tu beejil u jáal ja’il Chiquilá; kéen k’uchuk máak k’íiwike’, ku yila’al letreros yéetel le ku páajtal u k’uchul máak tak tu’ux yaan úuchben che’.