de

del

La Jornada Maya
Oochel Creative Commons CCO
K'iintsil

U Noj Kaajil México
Viernes 13 ti' julio, 2018

Walkila’ táan u beeta’al ti’ u mola’ayil Instituto Nacional de Neurología y Neurocirugía Manuel Velasco Suárez (INNN), túumben moléculas ti’al u beeta’al u nu’ukbesajil ts’aak máaxo’ob tsaayal ti’ob lub óolal, adicciones yéetel estrés postraumático. Le je’elo’ táan u beeta’al yéetel u yáantajil le k’ajóolta’an beey sustancias sicodélicas ku jóok’sa’al ti’ peyote yéetel alucinógenos kuuxum.

Rodrigo Pérez Esparza, jxak’al xook yéetel máax jo’olbesik Laboratorio de Investigación en Adicciones ti’ le mola’ayilo’, táaka’an ichil u múuch’il máako’ob táan u beetiko’ob jejeláas xaak’alo’ob yóok’ol le kili’ich xíiwo’oba’, tumen k’a’anantak yéetel úuchbentak.

Mola’aye’ ts’o’okili’ u yáax meyaj yéetel molécula sintética ketamina, le je’ela’ ku jach éetsik u meyaj ba’alo’ob sicodélicas ku yantal ti’ yóok’ol kaab, yéetel ts’o’ok u yila’al ma’alo’ob u meyaj yóok’ol máax tsaayal ti’ lub óolal.

Ti’ jump’éel k’áat chi’ tsikbal jbeeta’ab yéetel Agencia Informativa Conacyt, siquiatrae’ tu ya’alaj u k’a’ananil le meyaj táan u beeta’ala’ tumen jump’éel túumben joolnaj táan u je’epajal ti’al k’oja’an ku tsa’ayal tu tuukul máak.

Tu ya’alaje’, káaj u péeko’ob ti’al ka yanak uláak’ moléculase’, tumen nu’ukbesajil ts’aak yáax beeta’ane’, ma’atáan u beetik uts je’el bix k’a’anane’, kex beyka’aj k’iin táan u beeta’al ba’al je’el bix u ya’alalo’.

Ku tukulta’ale’, kex u yóox jaatsil máaxo’ob tsaayal ti’ob lub óole’ ma’ táan u yáantalo’ob tumen ts’aay, mix yéetel terapias wa uláak’ nu’ukbesajil ts’aak beeta’an tumen farmacológicos tak walkila’.

“sicodélicose’ ku ja’atsalo’ob beey clásicos yéetel sintéticos, le yáaxo’obe’ leti’e’ ku ch’a’abal ti’ yóok’ol kaab ma’ili’ k’e’exek mix ba’al ti’obi’, je’el bix mescalina wa silocibina, ba’alo’ob ku yantal ti’ peyote yéetel alucinógenos kuuxum, a jujump’éelil.

Alucinógenos clásicose’, jach jumpuul u meyaj yóok’ol neurotransmisión de serotonina; sicodélicos sintéticos wa atípicose’, ku beeta’alo’ob ichil laboratorio yéetel óoli’ juntakáalili’ u meyaj je’ex clásicos ichil u ts’o’omel u pool máak.

Sistema de neurotransmisióne’ nuup’ul yanik yéetel le tu’ux ku síijil adicciones, lub óol wa estrés postraumático, le beetik u xak’alta’al sicodélicas ba’alo’ob ti’ le kili’ich xíiwo’oba’, ku ts’áak’ u páajtalil u beeta’al túumben nu’ukbesajil ts’aak ti’al u je’ets’el le k’oja’anoba’.

“T beetaj ka’ap’éel nu’ukbesajo’ob tu’ux yaan u yantal u beeta’al xaak’alo’ob yóok’ol le xíiwo’oba’; ba’ale’, ti’ uláak’ lu’umo’ob yóok’ol kaabe’ ts’o’ok u káajal u beeta’al xaak’ailil yéetel moléculas sicodélicas, u ya’abile’ ku beeta’al yéetel silocibina ti’al u ts’a’akal lub óol”, tu ya’alaj.

[b]Jumpuul u k’a’abéetkunsa’al[/b]

Ba’ax chikpaj ichil xaak’al beeta’an táaxelil Méxicoe’ ts’o’ok u ye’esike’, máax k’oja’an yéetel lub óolale’, ma’alo’ob úuchik u k’amik nu’ukbesjail ts’aak beeta’an yéetel sicodélicos ts’o’okole’ ku luk’ul tak u yáax chíikulal k’oja’an tak chéen yéetel juntéen ka k’a’abéetkunsak.

Le je’elo’ mix uláak’ jump’éel sustancia molecular ts’o’ok u béeykunsik; jach ma’alo’ob sustancias sicodélicas, je’el bixak ka yanake’, séeban u beetiko’ob uts yéetel chéen juntéen k’a’abéet u lu’uk’ul ti’al u xáantal jayp’éel k’iino’ob, p’is k’iino’ob wa tak winalo’ob.