de

del

K’an síinik

Juntúul chan xmeyaj ku máan u much’ che’
Foto: Bemma

U sientifikoil k’aaba’e’ Camponotus sericeiventris ku múuch’ kajtalo’o tu’ux suuk u k’áaxal cháak Centro yéetel Sudamérica, ba’ale’ beyxan yaan ku yila’al tuláakal tu’ux ti’ u Petenil Yucatán. 

Ich káastelane’ ku ya’alale’ káarpintera tumen ku máal u mol u detritóosil che’ ti’al u beetik u k’u’ yéetel ti’al u tséentik ya’abach mejen ik’elo’ob maas jach táaj chan p’aayach tumen ku beetiko’ob u yantal kuuxum tséentik tuláakal síinik ku paklan yantalo’ob.
Jach k’a’anano’ob tumen ku cha’ako’ob u ch’a’ak u yiik’ lu’um, yéetel tumen leti’ob jaantik u xiixel che’ob ts’o’ok u tu’utal wa jóojoch chuun che’ob mina’an u le’ob.  

En español: Hormiga carpintera, una acumuladora de madera

K’an u boonilo’ob, ts’o’oke’ kex chúumuk pulgaadáa u chowakil, ba’ale’ u ya’abil síinike’, ku beetik u k’u’ob ti’ kimen che’ob wa ti’ ts’u’uts’uk che’ob kuxa’an. U kama’ache’ jach mu’uk’antak ti’al u béeytal u níich’ik le che’obo’, tumen ku jo’ojoliko’ob yéetel ku ja’ajatsko’ob ti’al  ulíik’siko’ob janal yéetel ti’al u tséentik u mejenil. 

Kéen u yu’ub sajbe’entsil yanike’, ku chi’ibal, yéetel kéen ts’o’okoke’ ku chi’ik u nak’ le ba’ax ku jaantiko’, ti’al u láalik ácido fórmico ichil, ts’o’oke’ le je’elo’ ku tóotik tu’ux yáax chi’ibanaja’an. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan