de

del

U k’iimbesajil túumben purépecha ja’abe’ jump’éel ba’al ma’ táan u ch’éejeli’

Festejo del Año Nuevo purépecha, ritual inveterado que se resiste a desaparecer
Foto: La Jornada

Túumben purépecha ja’abe’ káaj tu súutukil úuchik u p’áatal Orión tu jach ka’analil ka’an, tu jo’oloj k’uchuk xan Yuum K’áak’ −Tata Ch’upiri−, ka’aj ts’ook tu’up tu kaajil Santa Clara del Cobre, tu’ux jóop xan túumben k’aák’, Ch’piri Jimbanhi.

Tu jo’oloj u yáalka’abt maanal 100 kms desde u kaajil Ocumicho, tu méek’tankaajil Charapan, tu píik’sáastalil u yáax k’iinil febreroe’, u xíimbal k’áak’e’ k’uch tu kaajil Santa Clara del Cobre, tu méek’tankaajil Salvador Escalante.

Maanal 500 máako’obe’ tu kuchajo’ob u ts’ook joojopáankil k’áak’. Tu jo’oloj beeta’ak u ceremoniaile’ “biinsa’ab je’elel Tata Ch’upiri ka’aj t’áab túumben k’áak’; beey úuchik u ts’o’okol junk’áal purépecha winalo’ob.

Pavel Guzmán, máax táakpaj te’el xíimbalilo’, yéetel máax oka’an ichil múuch’ beetik k’iimbesaje’, tu tsikbaltaje’ jump’éel k’a’anan súutuk ti’ u baantailo’ob Meseta, Ribera de los lagos de Pátzcuaro yéetel Zirahuén, Cañada de los Once Pueblos, Sierra beyxan Ciénega de Zacapu.

Ma’ táaka’an mix jump’éel partido poliíticoi’ mix xan jala’achi’; ku chíikbesik bix láayli’ ts’aka’an kmiatsil yéetel ba’ax suuka’an kbeetik ti’ k’iino’ob tu’ux táan u jaanta’al ba’al tumen yóok’ol kaab. Úuchben ba’al le ku beeta’alo’. Ch’a’ajolta’ab tu ja’abil 1983 ti’al u mu’uk’akúunsa’al kaaj. Ti’al u cha’antale’ k’uch maanal 20 mil kajnáalo’ob te’el baantailo’.

Procesión beeta’abe’ káaj tu kaajil Ocumicho le 29 ti’ enero máaniko’, tu’ux táakpaj máaxo’ob k’ajóolta’an beey cargadores, ka’alikil u kuchmo’ob Úuchben Ja’ab, ka’aj máano’ob Meseta, yéetel uláak’ u kaajilo’ob Quinceo, Arantepakua, Comachuén, San Juan Tumbio yéetel Zirahuén.


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan