Walkila’ ts’o’ok p’íitchaj óoli’ kex jump’éel cuarto ti’ le beyka’aj pingüinos emperadores yaan ka’ach Antártida, úuchik u bin u maas u’uypajal calentamiento global te’el síis tu’ux suuk u yantalo’obo’, beey úuchik u chíikpajal ti’ túumben xaak’al xook.
Le bix táan u p’íittalo’obe’ maas jach táaj k’aas ti’ le bix tukulta’an ka’ach táan u yúuchul. Ka’aj ts’o’ok u xak’alta’al u ba’alche’il 16 múuch’o’ob tu petenil Antárticae’, tu k’áak’náabil Weddell yéetel Bellingshausen, ajxak’al xooko’obe’ tu ya’alajo’ob ts’o’ok u yéemel 22 por ciento ti’ le ts’ook 15 ja’abo’oba’ (tak 2024). Xaak’ale’ jts’a’ab k’ajóotbil tu pikil ju’unil Nature.
Le beyka’aj chíikpajo’, ku ye’esik éem kex 50 por ciento maanal ti’ le beyka’aj ku tukulta’al ka’acho’, tu ya’alaj Peter Fretwell, máax ku t’u’ulpachtik kuxtal desde espacio tu kúuchil British Antarctic Survey (BAS).
Jump’éel ok’om ba’al le ku yúuchul yéetel cambio climático, u múuch’il pingüinose’ maas séeb u bin u p’íittalo’ob ti’ le bix tukulta’anil ka’acho’, ba’ale’ ma’ jach láaj ts’oka’an ba’ali’, tu ya’alaj Fretwell, máax jo’olbes le xaak’alo’. Le je’elo’ béeychaj u ya’alal úuchik u beeta’al modelos informáticos, tumen ka’ach, ichil u ja’abilo’ob 2009 tak 2018e’ p’íitchaj 9.5 por ciento ichil tuláakal Antártida. Calentamietoe’ táan u jaaykúunsik yéetel táan u jelbesik hielos te’el suuk u yantal u mejenil pingüinos.
Te’el ts’ook ja’abo’oba’, jayp’éel u múuch’ilo’ob ba’alchee’ ma’ béeychaj u líik’sik u mejenili’ tumen hieloe’ lúubij, le beetik mejen pingüinose’ ku lubulo’ob ich ja’ kex ma’ k’uchuk tu k’iinili’. Fretwelle’ tu ya’alaj túumben xaak’ale’ ku ts’áak na’atbile’ pingüinose’ káaj u p’íitchjala ka’aj káaj u t’u’ulpachta’al ba’ax ku yúuchul yéetelo’ob, tu ja’abil 2009.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan