K'iintsil
Efe
08/10/2025 | Estocolmo, Suecia
Chíimpolale’ u ti’al Clarke, Devoret yéetel j-estadosunidosil John M. Martinis, tumen tu chíikbeso’ob u porpiedadesil mecánica cuánticae’ ku béeytal u beeta’al ti’ macroscópica p’iisil.
Real Academia de las Ciencias ti’ u lu’umil Sueciae’ tu chíimpoltaj “úuchik u kaxta’al efecto túnel cuántico macroscópico yéetel u cuantizaciónil energía ti’ jump’éel circuito eléctrico”, tumen ku k’a’abéetkunsa’al ti’ le tecnologías ku ts’a’abal ti’ ya’abach nu’ukulo’ob, je’el bix celularo’ob.
Yéetel ba’ax u kaxmo’obe’ ku ts’áako’ob u páajtalil u yantal túumben tecnología cuántica, tu’ux táaka’an ba’alo’ob je’el bix criptografía, computadores yéetel sensores, yaan u béeytal u meyajo’ob tu jach séeba’anil.
Le óoxtúul ajxaak’al máako’oba’ tu beeto’ob ti’al u chúumuk ja’abilo’ob u décadail 1980, jayp’éel xaak’alo’ob yéetel jump’éel circuito eléctrico beeta’ab yéetel superconductores tumen u noj najil xook Universidad de Berkeley (EE.UU), tu’ux ts’o’okili’ u beeta’al junmúuch’ xaak’al tumen Clarke ti’al u xak’alta’al fenómenos cuánticos.
Te’el múuch’o’ táaka’an Devoret, máax táan u xok te’el ka’acho’. Beyxan ti’ yanchaj Martini, máax xan ku xook te’elo’.
Ti’ xaak’al tu beeto’obe’, jatsa’ab componentes superconductores yéetel jump’éel jáaytsile’en yáal material ma’ de conductori’ (jump’éel sistema k’ajóolta’an beey unión de Josephson): tu jach p’iso’ob tuláakal ba’ax yaan ichil le circuito je’elo’, ti’al u controlarko’ob yéetel u xak’altiko’ob ba’ax ku yúuchul kéen máansa’ak corriente chúumuk ti’.
Ku yantal “efecto túnel cuántico” kéen u p’it jump’éel partícula pak’ k’atik u beel, kex tumen ma’ jach posiblee’ u tukulta’al ka úuchuki’. Lelo’ ku béeytal túun yóok’olal u reglasil mecánica cuántica.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan