de

del

Ki’ichkelem kuxtal sajbe’entsil yanik u ch’éejel

Más de una quinta parte de plantas con flor están en peligro de extinción: estudio
Foto: Jardines Botánicos Reales de Kew

Maanal jo’ jaats ti’ u k’ayla’ayil ti’ bix úuchik u k’éexel u ch’i’ibal xíiwo’ob yéetel nikte’obe’, sajbe’entsil yanik u ch’éejelo’ob, beey úuchik u chíikpajal ti’ jump’éel xaak’al jts’a’ab k’ajóoltbil tu pibil ju’unil Science, meyajta’ab tumen máaxo’ob ku meyaj Jardines Botánicos Reales de Kew yéetel Sociedad Zoológica de Londres.

Ichil tsikbal tu beetaj yéetel La Jornada, Gerardo Ceballos González, juntúul éekoologóo ti’ u nos lu’umil México, máax chíimpolta’an yóok’olal meyaj u beetmaj ti’al u kaláanta’al u jejeláas kuxtal yaan, biodiversidad, tu ya’alaj xaak’al meyajta’abe’ leti’e’ yáax xaak’al beeta’an yóok’olal xíiwo’ob je’el bix le je’elo’, ts’o’oke’ lelo’ ku ts’áak u páajtalil u jach na’ata’al bix yanik le talamilo’.

“Xaak’ale’ ku chíikbesik bix táan u bin u ch’éejel xíiwo’ob yóok’ol kaab, ts’o’oke’ tuláakal u jejeláasil kuxtal u machmaj: xíiwo’ob, ba’alche’ob yéetel uláan’ wíinkilalo’ob. Le ba’ax táan k-ilika’ leti’e’ bis u k’askúunta’al u noj che’il kuxtal. Ma’ chéen táan u ch’éejel u jejeláasil kuxtali’, beyxan táan u sa’atal u k’ajla’ayil bix úurhik u k’éexel kuxtal”, tu ya’alaj Ceballos.

Ti’al u na’ata’al beyka’aj u póorsentajeil éebolutibail k’ajla’ay sajbe’entsil yanike’, ajxak’al máako’obe’ tu k’a’abéetkunso’ob u meetrikail EDGE (Evolutivamente Distinto y Globalmente en Peligro), tu’ux xa’ak’besa’an u na’ata’al beyka’aj u sajbe’entsil jump’éel espeesyée yéetel xan bix u jeenetikail ch’i’ibal ichil u nọj che’il kuxtal.

Te’el túuno’, chíikpaj xíiwo’ob ku yantal u loole’, ka’atéen u sajbe’entsil yanik u ch’éejel keetel yéetel ba’alche’ob yaan u kama’ach.

Beyxan, ila’abe’ yaan 9 mil 945 espeesyes de uunikóo, yéetel sajbe’enetsil yanık, le beetik unaj u kaláanta’al ti’al ma’ u sa’atalo’ob, tumen u ya’abile’, chowak che’ob yéetel jumpáay yaniko’ob ti’ u noj che’il kuxtal, tumen óoli’ mina’an, wa mina’an mix jump’éel u ch’i’ibal naats’i’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan