de

del

Ch’íich’ ja’ charrán mínimo, u maas chichanil norteamérica

Charrán mínimo, el ave playera más pequeña de Norteamérica
Foto: Gary Leavens

Juntúul chan chichan ba’alche’ ka’ajan tu jáal ja’ilo’ob México. Sternula antillarum u científico k’aaba’ yéetel Charrán mínimo u k’aaba’ ich káastelan t’aan. Najmal u kaláanta’al u kuxta’al tumen sajbe’entsil yanik u ch’éejel, beey tu ya’alaj Juan Flores Valadez, máax jo’olbesik u meyajil Programa de Aves Urbanas de Cancún ti’ u mola’ayil NABCI-Conabio. Lela’ leti’e’ ch’íich’ ja’ maas jach chichan yaan Norteamérica. Ich inglés t’aane’ k’ajóolta’an beey “Least tern”.

Méek’a’an tumen u baatsil charranes, u láak’mubáaj yéetel gaviotas. Ku p’isik kex 23 centímetros, le beetik jach uts u máan xik’nal yéetel séeba’an u k’ajóolta’al u k’aay tumen máaxo’ob uts tu yich u máan u cha’ant ch’íich’o’ob.

Tu noj lu’umil Méxicoe’ táakbesa’an ich NOM-059- SEMARNAT-2010, jatsa’an ichil le k’a’abéet u kaláanta’alo’ob de “protección especial”, le beetik yaan chi’ichnakil ti’al u kaláanta’al le yaano’obo’.


En español: Charrán mínimo, el ave playera más pequeña de Norteamérica


Ja’ab man ja’abe’, charrán mínimoe’ ku kóojol tu jáal ja’ilo’ob México, u ya’abile’ tu petenil Yucatán ti’al u chúumukil u winalil abril, tu’ux ku p’áatal tak septiembre.

Te’el winalo’obo’, ku káajal u ya’abkunsikubáaj te’el jáal ja’obo’, tu’ux ma’ jach yaan xwo’okino’obi’. Te’elo’ ku ye’elsik jump’éel wa ka’ap’éel je’, yóok’ol le arenao’, ba’ale’ ma’ tu beetik k’u’i’, le beetik maas séeba’an u jaanta’al u ye’el, wa séeb u k’askúunta’al tumen wíinik.

Suuk u yantal tu Reservail Biosfera de Río Lagartos, Yucatán, ba’ale’ beyxan tu ak’alil Chacmuchuch, tu baantail Isla Blanca, Quintana Roo, je’el bix xan Isla Mujeres yéetel Cancún, ba’ale’ ti’ le ts’ooko’oba’, táan u bin u p’íittalo’obi’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan