de

del

U púut kuxtal juntúul báalam

Xok u ts'íibil la sonrisa del jaguar
Foto: Octavio Juárez / Inah

Ka’aj káaj u beeta’al jejeláas xaak’alilo’ob tumen arqueologo’ob ti’ u lu’umil México ichil u yúuchben kaajil Chichén Itzáe’, ojéelta’ab kúuchil k’ajóolta’an beey El Castilo, je’el bix uláak’o’ob yano’ob te’elo’, p’ump’um kúuchulo’ob tu’ux líik’sa’ab úuchben nu’ukulo’ob jach k’a’anantako’ob: juntúul Chak Báalam k’a’abéetkunsa’ab ka’ach ti’al u yantal tu’ux u kutal u ajawil le kúuchilo’.

Ya’abach ja’abobe’, cha’antab Chak Báalam tumen máaxo’ob páatchaj u k’uchulo’ob tak tu joolil u yotoch; u bejile’ jach kóoch ts’o’okole’ ku yantal u na’aksa’al 64 u t’o’olil u eebil ti’al ka páaktak u k’uchul máak tak te’e úuchben kúuchila’, tumen ti’ yaan tu ts’u’ noj kúuchil kk’ajóolmaj tak bejla’a’.

Báalame’ xu’ul u xíimbalta’al tu ja’abil 2006; jach sáasil yanik ba’axten: bona’ab yéetel ma’ chíimpolta’ab u pak’ilo’obi’; kuuxumchaja’an xan tu yóok’lal u k’íilkab máaxo’ob ku yokolo’obi’, beyxan tumen u seen ma’amacha’al, yéetel sajbe’entsil u cha’antal tumen ya’ab xíinximbal máak ku yokol ka’achi’.