de

del

U tsikbalil tsíimin k’áak’

Relatos sobre el caballo de fuego
Foto: La Jornada Maya

Especial: El Toro de fuego

Ka tin yáax u’uyaj u k’a’abetkuunsa’al bíin uti’al u ya’ala’al bíin úuchuk waba’axe’ tin tuklaj wa chéen tsikbalo’obe’, tin tuklaj wa chéen uti’al ka’ach u k’a’ajsa’al ba’ax ucha’an uti’al ma’ u ka’a yúuchul wa uti’al ma’ u tu’ubsa’ale’, ba’ale’ ka jkáaj in pa’ajo’oltike’ k’a’abetchaj in ts’áajik in wóol tu paach ba’ax u k’áat u ya’al uti’al in chan na’atik junjump’íitil.

Tumen ba’ax u k’áat u ya’al [i]bíin[/i], jump’éel ba’al ma’ in wilmaji’, ba’ax ma’ in wojel ba’axk’iin kun yúuchuli’ ba’ale’ ojéela’an yaan bin u yúuchul, ba’ale’ ma’ bejla’ mix sáamali’, jump’éel ba’al ku taal tu pool, tu na’at, tu jobnel máak ikil u láaj nupláantik u jáajatsal u kuxtal, u xéexet’al u máambal, u chíikulal u pe’echak’.

Bey túuno’, jump’éel k’iin tu ja’abil 1988 ka yáax k’uchen tu kaajil Laguna Kaná, tu méek’tankaajil Carrillo Puerto tu petenlu’umil Quintana Rooe’, ti’ tin yáax u’uyaj mejen tsikbalo’ob ku t’aano’ob yóok’olal
ba’alo’ob ucha’an beyxan yóok’olal ba’alo’ob ku tukulta’al bíin úuchuk wáaj bíin k’uchuk ichil u kuxtal maayáaj wíinik.

Jump’éel tsikbal jach tu péeksaj in wóole’ leti’ le u ya’ala’al “bíin k’uchuk jump’éel nojoch tsíimin k’áak’ tu jíiltikubáaj yóok’ol lu’um”, yáax ba’al máan tin pool uti’al in k’áatik ti’ le nojoch máako’, jach ba’ax túun le tsíimin k’áak’o’. Tu ts’ook le tsikbalo’ tin na’ataj túune’ leti’ le nukuch ba’al in k’áaj óol ka’ach bey chimes k’áak’e’. U talamil yéetel xan u jats’utsil le tsikbala’ leti’ le in wojéeltik le nojoch máak je’ela’ mix juntéen u yilmaj le nuxi’ ba’al je’elo’, chéen bin ichil u na’at ku yilik yaan u k’uchul u k’iinil u yila’al way lu’umila’.

Uláak’ u talamile’ leti’ le úuchik u ya’alik: “le nuxi’ tsíimin k’áak’a’ yaan u taal u jeench’intik tuláakal ba’al yaan tu beel, bey u bin u jenik ka’anal k’áax, bey u bin u babaltik mejen yéetel nukuch ba’alche’ob beyxan u bin u xu’ulsik u ba’albalil u kuxtal maayáaj wíinik”.

Ba’ax túun u k’áat u ya’al le je’elo’ nojoch máak, tin k’áataj ti’, ka túun tu núukaje’; “U k’áat u ya’ale’, “le túumben ba’ala’ yaan u taasik yaj óolil tu kuxtal maayáaj kaaj tumen yaan u xu’ulsik k’áax, yaan u ch’éejsik ba’alche’ob yaan xan u jelbesik u kuxtal wíinik”, “ts’o’okole’ ma’ chéen le je’elo’ tumen je’exbey juntúul wi’ij ba’alche’e’ yaan u luk’ik u paalil k maayáaj kaajo’obe’ chéen ba’ale’ ma’ k ojel tak tu’ux kun u bis u puli’, yéetel yaan xan u taas u pulto’on k’aasil ba’alo’ob ma’ in k’áajóolo’oni’, yaan u topik le k ch’i’ibala’”.

Ka tin wu’uyaj le je’elo’ jach p’áat tin pool yéetel tin puksi’ik’al, tumen bix úuchik u yojéeltik le ba’alo’ob le nojoch máaka’, tumen mix u yilmaji’, mix u k’aj óoli’ mix xan yaan u nu’ukulil u cha’antiki’, chéen ba’ale’ k ojel xane’, le maayáaj tsikbalo’obo’ ma’ chéen uti’al tsilbaltbili’, tu paache’ yaan u ka’ansajil, yaan u na’atil, yaan u báaxalil yéetel yaan xan u k’eeyajil.

Bejla’ túun tin chan chíiktik u xiixel in wo’och sa’e’ ka jmáan tin pool in k’a’ajsik u tsikbal Nojoch Dóon Ro’, kin na’atik túune’, le úuchben tsikbalo’obo’ u chíikulalo’ob xan ba’axo’ob bíin úuchuk, le beetik u súutukilo’obe’ ku nupiko’ob u na’at máaxo’ob tsikbaltik tu’ux xan ku ye’esik bix u máano’ob ichil ba’ax ucha’an yéetel ba’ax bíin úuchuke’ je’exbey jump’éel wóolk’abil k’iine’; kin tuklik túune’ unaj k nupik u tsikbal le nojoch máako’obo’ yéetel ba’ax u k’áat u ya’alej uti’al u páajtal k ojéeltik ba’ax ku taal u k’iin, bejla’ túune’ u tsikbalil le tsíimin k’áak’o’ u chíikulal tak tu’ux u k’uchul u na’at maayáaj kaaj, unaj túun k ts’áaik k na’at uti’al ma’ u luk’iko’on uti’al u pulo’on táanxel lu’umil.

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Fidencio Briceño Chel
 

Lee los textos del especial Toro de Fuego en español:

Relatos sobre el caballo de fuego

Tren Maya, el poder de una idea