de

del

Foto: Juan Manuel Valdivia

Rosario Ruiz / Miguel Améndola / Joana Maldonado

Táan Semana Santa, le beetik te’e k’iino’oba’ ku yantal xan u chan k’iinilo’ob je’elil yéetel k’a’anan k’iino’ob ti’al máaxo’ob beetik u meyajil u k’a’amal ajxíinximbal máako’ob tu lu’umil Quintana Roo, ts’o’okole’ kex tumen ma’ táan u jach chu’upul je’el bix ku yúuchul ti’ uláak’ ja’abo’obe’, láayli’ u yila’al u k’uchul máaki’, u ya’abile’ ku bin jáal ja’ yéetel ku kóojol tu áaeropueertoil Cancún. Ba’ale’ láayli’ jump’éelili’ t’aan yane’: u ts’áak máak u pixchi’ yéetel u chan náachtal máak ti’ uláak’, kex ma’ ya’ab máax beetik je’el bix unaje’.  

Tu áaeropueertoil Cancúne’ láayli’ u seten k’a’amal ya’abach ajxíinximbal máako’ob, ts’o’okole’ ichil u k’iinilo’ob Semana Santae’ ta’aytak u náakal 500 u téenal u k’a’amal yéetel jáayal péepen k’áak’. Le beetike’, táan xan u beeta’al u nu’ukbesajil Cancún Safe, ti’ le je’ela’ ku kaxta’al u ts’a’abal u yojéelt ti’ je’el máaxak ka k’uchuke’, yéetel u yáantajil jump’éel koodigóo QR, jejeláas ba’al unaj u beetik ti’al u kaláantikubáaj, ts’o’okole’ ku páajtal u yila’al ich inglés yéetel káastelan t’aan.

 

También te puede interesar: En las playas quintanarroenses no hay temor a la pandemia

 

Tak le 31 ti’ marzo máanika’ u mola’ayil Secretaría de Turismo de Quintana Roo (Sedetur) tu ts’áaj k’ajóoltbile’, te’e lu’umo’ yaan 112 mil 850 u túul ajxíinximbal máako’obi’, jats’a’ano’ob beya’: 63.2% ti’ yaan Cancún; Riviera Maya, 38.7; Cozumel, 53.2 yéetel Costa Maya, 29.8%.

Tu baantail tu’ux yaan u otelilo’ob Cancúne’ láayli’ u jach yantal k’iimbesjile’. Ts’a’ab u kúuchil ti’al u beeta’al u pruuebail Covid yéetel u yóox jaatsil meyaj jala’achile’ tu páayt’antaj kaaj ti’al ma’ u seen múuch’ikubáaj, ba’ale’ u náachtal máak ti’ uláak’e ts’o’ok u tu’ubsa’al. Ti’ reedes sosiialese’ na’aksa’an cha’ano’ob táabsa’an Punta Cancún tu’ux ku yila’al jach chochobkil yanik; ku yila’al yaan táankelemo’ob ku páa’tik u yokol ti’ kúuchilo’ob óok’ot wa táan u yóok’oto’ob te’e bejo’obo’.  

Ichil le ukp’éel kúuchilo’ob yaan ti’al u báaxtik ja’ máak tu kaajil Cancúne’, ma’ táan u cha’abal u máan máak wa ma’ táan u beetik ba’ax jets’a’an ti’al u yokol máaki’. “Ma’ táan u páajtal u chu’upul mix u píitmánasik tu 60 por siientoilm le beetike’ yaan u fiiltroil u yokol máak yéetel u jóok’ol, ti’al beyo’ u páajtal u jach ila’al bix u yantal máaki’. Tuláakal máake’ unaj u ts’áak u jeel yéetel yaan xan u kúuchil u ts’a’abal pixchi’ ma’ táan u k’a’abéetkunsa’al”, beey úuchik u ya’alik Vagner Elbiorn Vega, máax jo’olbesik Zona Federal Marítimo Terrestre (Zofemat) ti’ u kaajil Benito Juárez.

Playa del Carmen túune’, yaan tu’ux mina’an mix jeel áantibakterial, ts’o’okole’ u ajmeyajilo’ob Zofemate’ chéen ku k’áatiko’ob ti’ máak ka bin u ts’áaj u pixchi’, ba’ale’ u ya’abile’, ku luk’sik p’el u máani’.  

Tulum xane’, ma’ yanchaj mix jump’éel fiiltroi’ ti’al u yokol máaki’. Ti’ xíimbalil beetchaje’, ila’ab u máan ya’abach ajxíinxinbal máak tiu jáal ja’ilo’ob Parque Nacional Tulum (PNT) yéetel Punta Piedra. 

Ka’alikil Bacalar yéetel Mahahual, ma’ tu píitmáansaj u chochobkil cha’abani’. U múuch’kabil Asociación de Hoteles y Moteles ti’ u noojolil le lu’umo’ tu ts’áaj k’ajóoltbile’, mu’uk’ankúunsa’ab meyaj ku beeta’al ti’al u kaláanta’al máak ti’ u k’oja’anil Covid-19. Ts’o’okole’ ojéelta’ab yanchaj tu’ux ma’ chíimpolta’ab u nu’ukbesajilo’ob jets’a’an ti’al u kaláanta’al máak, je’el bix tu éejidal ja’il Bacalar. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan