de

del

Beeta’ab u múuch’kabil María Uicab, ti’al u chíimpolta’al maaya ko’olel

Colectivos feministas lanzan manifiesto por feminicidios en Yucatán y QRoo
Foto: Juan Manuel Valdivia

Múuch’kabilo’ob yéetel kajnáalo’ob ti’ u méek’tankaajilo’ob Tulum yéetel Felipe Carrillo Puertoe’ tu jéets’betajo’ob te’e k’iino’oba’ u múuch’kabil Colectivo de Revaloración de las Mujeres Mayas “María Uicab 2021“, ikil u kaxtiko’ob u beetiko’ob u yáax péeksajil ti’al u k’ajóolta’al miatsil maaya kuxa’an te’e k’iino’oba’, ti’al u chíimpolta’al yéetel u mu’uk’ankúunsa’al jo’olbesaj meyajil ku taal u beeta’al tumen maaya ko’olel te’e k’iino’oba’.  

Péeksajil meyaje’ ku táakbesik jump’éel ka’anal xook ti’ kúuchilo’ob je’el bix Universidad Intercultural Maya de Quintana Roo (Uimqroo); beyxan yaan u yantal tsikbalo’ob yóok’lal u kuxtal maaya ko’olel te’e k’iino’oba’; tse’eko’ob yóok’lal Tulum, Aj Muken Kab, u k’a’ananil Xunan Kab yéetel bix táakpaja’an maaya ko’olel ti’ u jejeláasil ba’atel ucha’an tu k’ajla’ayil le lu’uma’.   

 

También te puede interesar: Colectivos feministas lanzan manifiesto por feminicidios en Yucatán y QRoo

 

Beyxan, táan u tukulta’al u péektsilta’al ketlamo’ob, e’esajilo’ob yéetel xan u chíimpolta’al maaya ko’olelo’ob; yaan u yila’al u kaxta’al táakbesa’al, ichil u yóox jaats meyajil jala’ache’ u k’aaba’ María Uicab ti’al u páajtal u ts’a’abal xan Congreso del Estado, yéetel u k’u’ubul jump’éel chíimpolal ti’ maaya ko’olel beetik k’a’anan ba’alo’ob yóok’lal maitsil.  

Ti’ jump’éel k’a’aytajil tsikbal beeta’abe’, táakpaj Marisol Berlín Villafaña, máax jo’olbesik u múuch’kabil Academia de la Lengua y Cultura Maya de Quintana Roo; Virgilio Gómez Morales, u kajnáalil Tulum yéetel Ángela Gil, x-its’at ko’olel yéetel xpéektsil meyaj Tulum, máaxo’ob tu ya’alaje’, tu winalil marzoe’ betchaj ka’ap’éel tsikbalo’ob, jump’éel tsikbal beeta’ab tumen u ajtsikbal k’ajla’ayil Carrillo Puerto, Mario Chan, yóok’lal u yuumil cruuso’ob, beeta’ab tumen Hilaria Nahuat yéetel uláak’ jump’éel beeta’ab tumen jts’íib Juan de la Cruz Puc.

Tu winalil abril yéetel mayoe’ meyajo’ob yaan u beeta’al tumen múuch’kabile’, leti’ u ts’áak u k’ajóolt ti’ xch’úupalale’ máax María Uicab, ti’al u t’aalal tu tuukulo’obe’ u k’a’ananil mu’uk’a’an yéetel xjo’olbesaj ko’olelo’ob, ti’al túun beyo’ u páajtal u táakpajalo’ob ti’ utsil meyajo’ob ti’al kaaj. Tu kaajil Tulume’, xka’ansaj María Luisa Villarreal yaan u péektsiltik xook ikil yaan u máan u k’iinil áanalte’ob yéetel u páajtalil yaan ti’ u yuumil ts’íibo’ob. Tu kaajil Carrillo Puertoe’, Cecilía Kay Nicté Chablé yéetel Deira Jiménez Balame’ yaan u ts’áako’ob ka’ap’éel kaambalxooko’ob ti’al u yantal u muuk’il u yóol xch’úupalal.  

Ichil múuch’kabile’ táakpaja’an uláak’o’ob je’el bix: Casa Itzamná, Academia de la Lengua y Cultura Maya de Quintana Roo, Coordinadora Nacional de Mujeres Indígenas, organización artesanal Lool Chuuy, Red de Mujeres Lool Chulte´, u kúuchil xook El Principito de Tulum y Ceiba, club de Leonas.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan