Chak Kaan wa Bolon Peet K’áankabe’ juntúul kaan siijil tu petenil Yucatán, Te’e k’iino’oba’ ku kaláanta’al, tumen úuchak u k’éexil bix u k’a’abéetkunsa’al yéetel u meyajta’al lu’ume’, táan u beetik u k’astal tu’ux ku kajtal.
Luis Fernando Díaz Gamboa, máax jo’olbesik Red para la Conservación de los Anfibios y Reptiles de Yucatán (RCARY), tu tsolaje’ u kuxtale’ ma’ jatsa’an beey jach táaj sajbe’entsil u ch’éejeli’ ichil Unión Internacional para la Conservación de la Naturaleza y en la Norma Oficial Mexicana (NOM)-059, chéen ba’axe’ kex beyo’ jets’a’an unaj u beeta’al.
También te puede interesar: Nauyaca nariz de cerdo yucateca; especie con protección especial
Tu ya’alaj xane’ suuk u yila’al Tizimín, Saki’ tak Río Lagartos, yéetel uláak’ u kaajilo’ob Quintana Roo beyxan Kaanpech. Chéen ba’axe’ yaan uláak’ lu’umo’ob tu’ux ila’an, je’el bix Cayo, Belice.
Ti’ lu’um ku máan, suuka’an u jóok’ol de áak’ab. Juntúul ti’ u asab k’aasil chi’ibal kaan yaan te’e lu’uma’.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan