de

del

Kajnáalo’ob ti’ u éejidoil San Eduardoe’ ta’aytak u béeykunsik u ti’alintik u k’áaxo’ob

Pobladores del ejido San Eduardo, en Campeche, están a un paso de adquirir sus predios
Foto: Fernando Eloy

Ts’o’ok u máan 14 ja’abo’ob káajak u kaxta’al ka je’ets’ek bix kéen p’áatak 199 ektareas ti’ éejido’ob yaan tu lu’umil Kaanpech, k’ajóolta’an beey San Eduardo. K’áaxe’ ti’ p’aata’al tu jáalpachil périferico Pablo García y Montilla, tu’ux yaan kex 100 u túul kajnáalo’ob táaka’an ichil Secretaría de Desarrollo Agrario, Territorial y Urbano (Sedatu), ta’aytak u béeykunsik ka’a je’ets’ek lu’um ku ba’atetiko’obe’ beey tierras nacionales, ti’al beyo’, kéen ts’o’okoke’, u yantal u páajtalil ti’ob u maniko’ob je’el bix jets’a’an unaj u beeta’al tumen a’almajt’aan. 

 

También te puede interesar: Pobladores del ejido San Eduardo están a un paso de adquirir sus predios

 

Le je’ela’ jts’a’ab k’ajóoltbil ti’ jump’éel múuchtambal beeta’ab tumen kajnáalo’ob, máaxo’ob k’ucho’ob te’e lu’umo’, ti’al u ja’abil 2000. Tu jo’oloj ka’ap’éel ja’abo’obe’, káaj túun u beetiko’ob u máanil yéetel u meyajil ti’al u jéets’el máax kun ti’alintik, tumen tu yilajo’obe’ beey mina’an u yuumil le k’áaxo’.  

“Je’el bix úucha’an ya’abach juntéenake’, ayik’al máako’obe’ ku yóotaj u tok to’on le k’áaxo’oba’, tumen ku ya’aliko’obe’ leti’ u yuumilo’ob bin, ba’ale’ ma’ patal le ju’un ku ye’esiko’obo’, tumen to’on káajs u meyajil ti’al u jéets’el máax ti’ali’, úuchik k kaxtik tu kúuchil Sedatu wa yaan máax ti’alintik, ts’o’okole’ t-ilaj k ch’a’ak u t’aanil ti’al u jéets’el, tumen a’ala’ab to’one’ mina’an u yuumil le k’áaxo’”, tu ya’alaj juntúul ti’ le kajnáalo’obo’.

Yóok’lal mola’ay ets’ekbal tu jach jo’okajil le kaajo’ tu’ux ku meyajta’al saabilae’, tu ya’aljo’ob leti’obe’ maas chan séeb úuchik u béeykunsiko’obe’ tumen áantabo’ob tumen u jala’achil le lu’umo’. 

Mario Silva Pérez, leti’e máax jo’olbes múuch’tambal. Leti’e tu ya’alaj le ju’uno’obo’ ma’ táan u páajtal u máansa’alo’ob chéen beey je’el tu’uxako’, tumen ojéela’an yaan tu’ux ucha’ane’ ku yokolta’al ti’ kaaj le ju’un tu’ux chíimpolta’al ba’ax uti’alo’ob.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan