de

del

Láayli’ p’aatal u tuukulil u k’a’alal úuchben kaajo’ob, ku ya’alik u ajmeyajilo’ob INAH

Latente cierre de zonas arqueológicas, advierten trabajadores del INAH
Foto: Juan Manuel Valdivia

Máax jo’olbesik Sindicato Democrático de Trabajadores de la Secretaría de Cultura tu lu’umil Méxicoe’, Carlos Hernández Carriilo, leti’ máax chíikbesik u ajmeyajilo’ob Instituto Nacional de Antropología e Historia (INAH) ku ya’alike’ wa ma’ táan u núuka’al ti’ob u 25 u p’éel ba’alo’ob u k’áatajo’ob ti’ ju’un tu k’ubajo’ob ti’ u mola’ayil le noj lu’uma’, leti’obe’ láayli’ u tukultiko’ob u k’alik le kúuchilo’oba’. 

Le 13 ti’ abril máanika’, múuch’kabile’ tu káajsaj “meyajil”, ichil tuláakal u lu’umil México, ti’al u k’áatiko’ob ka beeta’ak le 25 u p’éel ba’ax tu k’áatajo’ob te’e ju’uno’. Ichil ba’ax ku k’áatiko’obe’ ti’ yaan ka u tsóolje’ets’ek bajux unaj u bo’ota’al tumen u yuumilo’ob mola’ay ti’ u ajmeyajilo’obi’, tumen unaj u yila’al ba’ax páajtalil yaan ti’ob yéetel ba’ax unaj u yantal ti’ob kéen u beeto’ob.

  

También te puede interesar: Latente cierre de zonas arqueológicas, advierten trabajadores del INAH

 

Ajmeyajo’obe’ táan u k’áatiko’ob ka yanak uláak’ taak’in ti’al u páajtal u mu’uk’ankúunsiko’ob meyaj ku beetiko’obi’, je’el bix xaak’al, ts’aatáantajil, k’a’aytajil yéetel kananil ti’ tuláakal u ba’alumbaj u noj lu’umil México.  

Ti’al túun u ts’áak u muuk’il u t’aano’obe’, le p’iis k’iinil máaniko’, ajmeyajo’ob táakano’ob ti’ múuch’kabile’ tu beetajo’ob jayp’éel múuch’tambalo’ob ti’ kúuchilo’ob k’ajóolta’ano’ob, je’el bix u yúuchben kaajil Tulum, u yúuchben kaajil Cholula, Puebla, tu yúuchben kaajil Paquimé, Chihuahua, Museo Regional de Guadalajara, tu lu’umil Jalisco yéetel Museo Nacional de Antropología ti’ yaan Ciudad de México.

Hernández Carrilloe’ tu ya’alaj le jueves máaniko’, k’u’ub ti’ Dirección de Atención Ciudadana p’aatal cihil Presidencia de la República jump’éel ju’un túuxta’ab ti’ jala’ach, Andrés Manuel López Obrador, tu’ux yanchaj xan u táakpajal Secretaría de Gobernación ti’al u páajtal u yila’al bix je’el u ts’aatáanta’al le talamila’.  

Úuchik u k’a’alal, le viernes máanika’, u óofisiinailo’ob yaan ti’ tuláakal le noj lu’uma’, ajmeyajo’obe’ tu jets’ajo’ob mokt’aan ti’al u chíimpolta’al ti’ob u páajtalilo’ob, beyxan tu jets’ajo’ob ka tsóolje’ets’ek taak’in yaan u ti’alo’ob, yéetel u séeb k’u’ubul u nu’ukulil meyaj tu lu’umil Quintana Roo.  

“Jaaj, ba’ax t’aan je’ets’ ichil u jala’achilo’ob mola’ay yéetel k múuch’kabile’ ku ya’alike’ ma’ táan u k’a’alal kúuchilo’ob e’esajil yéetel úuchben kaajo’ob, je’el bix tukulta’an le 17 yéetel 18 ti’ abrila’, ba’ale’ lelo’ ma’ u k’áat u ya’al wa yaan k cha’ak u tu’ubsa’al ba’ax táan k k’áatik walkila’”, tu ya’alajo’ob.  

Le beetike’, táan u jach k’áatiko’ob ka chíimpolta’ak páajtalil jeets’el u ti’alo’ob tumen INAH, wa ma’e’, yaan u k’aliko’ob kúuchilo’ob yéetel úuchben kaajo’ob je’el bix u tukultmajo’obo’.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan