de

del

Maanal ti’ 100 u túul ko’olel ku loobilta’al sáansamal tu lu’umil Quintana Roo

Más de 100 casos diarios de violencia de género registran en QRoo
Foto: Reuters

Suprema Corte de Justicia de la Nación (SCJN), tu éejentaj kamp’éel ampaaros íindirektos, le je’elo’oba’ beeta’ab tumen kantúul ko’olel xan, úuchak u tse’elel u páajtalil u yéensa’al paal, wa aborto; ampaaro’obe’ ti’ jbeeta’ab tu táan XVI Legislatura. Ko’olelo’ob táakpaja’ano’ob ichil u múuch’kabil Red Feminista Quintanarroensee’, táan u páa’tiko’ob ba’ax kun núukbil tumen Poder Legislativo yóok’lal yáax tsoolmeyaj unaj u ts’áak k’ajóoltbil. 

Úuchik u tse’elel u páajtalil u yéensa’al paal tu lu’umil Quintana Roo, Red Feministae’ tu ya’alaje’ táan u táakmuk’tiko’ob meyaj k’a’abéet u beeta’al ti’al u chíimpolta’al u sexual yéetel réeproduktibóo páajtalilo’ob ko’olel tak kéen k’uchuk u k’iinil u chíimpolta’al, u ts’aatáanta’al yéetel u kaláanta’al le páajtalilo’oba’, le beetike’, ti’al u winalil marzo ti’ le ja’ab máaniko’, leti’obe’ tu ts’áajo’ob kamp’éel ampaaro’ob tu táan Juzgados de Distrito de Chetumal. 

 

También te puede interesar: Más de 100 casos diarios de violencia de género registran en QRoo

 

Yunitzilim Rodríguez Pedraza, máax táaka’an ichil u múuch’kabil Marea Verde, tu ya’alaje’ ts’o’ok u éejent’aal ichil Juzgados primero yéetel segundo Distritoe’, úuchak u ts’a’abal u xookolil 187/2021, 188/2021, 189/2021 y 206/2021.

Ti’ le ampaaro’obe’ ts’a’aba’an: “táan u chíimpolta’al jejeláas k’a’anan t’aano’ob ikil táan u tse’elel u páajtalil wíinik, ts’o’okole’ beetchaj tumen p’ata’ab paachil tumen XVI Legislatura del Estado Quintana Roo u jéets’ts’íibil ti’al ka’aj táakbesa’ak le páajtalila’, ichil u a’almajt’anailo’ob U Almejenil Noj A’almajt’aan, Código Penal yéetel Ley de Salud, tuláakalo’obe’ ti’alinta’al tumen le Nojlu’umo’, ts’o’okole’ ti’al u yutsil wíinik, ikil u kaxta’al ka yanak jéets’ óol yéetel mok’taan”.

 

Juzgadoe’ tu k’áataj yáaxtsool meyajil unaj u ts’a’abal tumen Congreso ti’ le lu’umo’

Yunitzilim Rodríguez tu ya’alaj walkila’, táan u páa’tik u núuka’al wa ba’ax tumen ajpat a’almajt’aano’ob tu yóok’lal le ampaaroa’, tumen meyaj ku beetiko’obe’ woja’an tumen táan óol yaan ti’ ba’ax yaan u yil yéetel almejenil, p’iis óol yéetel tsoolmeyajil.  

“Táan k páa’tik u núukiko’ob, tumen ba’ax kéen u ya’alo’obe’ yaan u meyaj to’on ti’al u páajtal u beeta’al p’iis óol wa juiisio poliitikóo”, beey úuchik u ya’alik Rodríguez Pedraza.

Le 29 ti’ abril ku taala’, kéen u chuk láas 11 ja’atskab k’iine’, leti’ kéen úuchuk u yáax almejen áaudiensiail, ts’o’okole’ ti’ bíideokoonfereensia kun beetbil.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan