de

del

Áaktuno’ob yéetel ts’ono’oto’ob yaan tu petenil Yucatáne’, níi’ chuup yéetel mejen wíinkilalo’ob úuch kajak u kuxtalo’ob te’elo’, ts’o’okole’ jach k’a’anantako’ob ti’al u kéet úuchul kuxta’al te’elo’.

Ichil u ja’il Akumal, jbioologóo Marco Antonio Lazcano yéetel u yéet meyajo’obe’, ts’o’ok u xáantal jo’op’ok u máano’ob xaak’al ich áaktúuno’ob naats’ yanik ti’ u aak’alil Yalkú. Te’elo’ kaxta’an juntúul xexkay jts’a’ab u k’aaba’ beey Triacanthoneus Akumalensis; juntúul u túumben jejeláasil kruustaseo ojéela’an chéen ichil ankialina áaktun ku yantal.

Ichil u ja’ilo’ob Tulume’, ti’ yaan xexkayil, ba’ale’ yaan uláak’ mejen ba’alche’obi’, je’el bix: remipedios, xma’ sáasil ich kaankay yéetel “xma’ sáasil ich sak kay”, le ts’ooka’ juntúul “wáay kay”, mina’an u yich ba’ale’ jats’uts, beey úuchik u ya’alik Roberto Rojo, máax jo’olbesik u pláanetarioil Sayab, Playa del Carmen.

Beyxan ichil jump’éel u yáaktunil Cozumele’ yaan u jaajil  estreeyáail k’áak’náab estigobionte kuxa’an yóok’ol kaab, pata’an u k’aaba’ beey estrella cavernícola (Copidaster cavernicola) beyxan ti’ yaan yukatekail xma’ sáasil ich kaankay (Ophisternon infernale), ba’alche’ mina’an u yich ba’ale’ ku samal yu’ubik sáasil; óoli’ 30 centímetros ku p’isik, yéetel ma’ ya’abach juntéen ts’o’ok u yila’al ti’ ts’ono’oti’.  

Je’el bix le je’elo’oba’ yaan uláak’ u jejeláasil mejen ba’alche’ob k’a’anantako’ob ti’al u yutsil yantal kuxtal ich ja’, tumen ku jaantiko’ob ik’elo’ob yéetel k’asil ba’alo’ob ku yantali’. 

 

También te puede interesar: Microorganismos de las cuevas de la península, esenciales en el equilibrio ecológico

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan