de

del

Foto: Rosario Ruiz

Úuchik u k’uchul xíimbal u jala’achil u noj lu’umil Méxicoe’, Andrés Manuel López Obrador, maaya wíiniko’ob ti’ u lu’umil Quintana Rooe’ tu ts’áajo’ob k’ajóoltbil ti’ reedes sosiialese’, ts’íibo’ob beeta’an tu’ux ku k’áatik ka ts’aatáanta’ak máasewal kaajo’ob, beyxan ka chíimpolta’ak tuláakal páajtalilo’ob jets’a’an u ti’alo’obi’. 

Yáax ts’íib beeta’abe’ jts’a’ab k’ajóoltbil tumen Carlos Chablé Mendoza, máax suuka’an u ts’íib yóok’lal Felioe Carrillo Puerto. Te’elo’, ku xo’okol jayp’éel ba’al ma’ jach sáasil yanik ti’ bix máanja’an k’ajla’ayili’: ku taal in wojéeltike’, le ba’ax bin kun beetbilo’, ma’ táan u cha’abal u yokol je’el máaxaki’, tu kúuchil e’esajil Tihosuco. Ba’axten ma’ túun táan u beeta’al ti’ jump’éel kili’ich máasewal kúuchil. Le tu’ux jets’a’ab kun beetbilo’, u kaajil sak wíinik, ts’o’okole’ ma’ ti’ káaj ba’ateltáambali’; le je’ela’, káaj tu kaajil Tepich, naats’ yanik te’ela’. Nojoch maaya ba’ateltáambal, k’ajóolta’an beey Guerra de Castas, káaj tu winalil julio ti’ u ja’abil 1847, ts’o’ok u máan 174 ja’abo’ob walkila’, ts’o’okole’ mix juntéen yanchaj jets’ t’aanil, mix xan jets’ óolal ti’al kaaj”. 

Tu k’iinil 3 ti’ mayoe’, ku ya’alik jts’íib k’ajla’ay, kaajo’ob yéetel kili’ich maaya kúuchilo’obe’, ku k’iimbesiko’ob Santísima Cruz, ts’o’okole’ ba’ateltáambale’ ma’ jts’o’ok tu tu k’iinil 3 ti’ mayo ti’ u ja’abil 1901i’, mix púuts’ maaya’ob ka tu yilajo’ob táan u multa’al u kaajil Noj Kaaj Santa Cruz tumen ajk’atuno’ob, tumen ts’o’okili’ u p’a’atal le kaajo’ ti’al u ba’atelo’ob te’e ich k’áaxo’. Ts’ook ba’atel ojéelta’ab yéetel je’ets’ yanchaj ichil maayaob yéetel mexikanoil ajk’atuno’obe’, úuch tu winalil abril tu ja’abil 1922, tu kaajil Dzulá yéetel tu ja’abil 1979 tu kaajil Chemax. Máaxo’ob léekse’ leti’e máaxo’ob péektsil u líik’il u muuk’ maaya kaaj tu ja’abil 1947: u multa’al yéetel u to’okol maaya lu’um ba’ale’ yanchaj u ba’atelil yéetel yaan xan máaxo’ob áantik ajk’atuno’ob yéetel ajkanan kaajo’ob. 

 

También te puede interesar: Líderes mayas quintanarroenses hacen públicas cartas a AMLO

 

“Unaj in wa’alik ti’ u jala’achil le lu’uma’, le ba’ax kk’a’ajsik yóok’lal ba’ateltáambale’ láayli’ p’aatal tu tuukul k maaya noolo’ob yéetel chiicho’ob, leti’obe’ ma’ tu tu’ubsajo’ob ch’a’apachtajil yéetel kiinsajtáambal yanchaj tu k’ab Victoriano Huerta. Le beetike’ ma’ táan chúukpajal ba’al chéen yéetel u k’áata’al ka sa’atbesa’ak si’ipil, u palitsilta’al lu’um yéetel u kóolonisaarta’al kaaje’ yaanal ba’al, ichil túun u jach k’aasil ba’ax máansa’ab tumen maayaobe’ ti’ yaan Guerra de Castas”, tu ya’alaj. 

Uláak’ jump’éel ts’íib ts’a’ab k’ajóoltbile’ jbeeta’ab tumen Alfaro Yam Canul, máax táaka’an ichil maya cruzo’ob, u ch’i’ibale’ ti’ u taal ti’ ajba’atel maaya wíinik Ladislao Yam, máax ba’atelnaj ti’al u chíimpolta’al ba’ax suuk u beeta’al tumen kaaj: “K-ki’iki’ k’amikech ti’ k lu’umil. Teche’ míin a wojel ba’ax k náaytik yéetel ba’ax k alab óoltik, ka na’atik bix k tuukul yéetel k ojel teche’ beey a wilik ba’alo’”. 

“Maaya cruzo’obe’ óota’ab kíinsbil tumen táanxelil máako’ob kóoj tu lu’umil Yucatán, ts’o’okole’ áanta’abo’ob tumen u jala’achil le nojlu’um te’e k’inako’obe’, Porfirio Díaz, tumen tu nup’ajubáajo’ob ti’al u kaláantiko’ob jach chéen ba’ax k’a’anan u ti’alo’ob, tumen tu yóotaj u ch’éejso’ono’ yéetel u xu’uso’ob k moots”, ku ya’alik ti’ u ts’íibil.