de

del

TI’ k’a’aytaj tsikbal beeta’ab tumen Comunidades Mayas de los Chenes chíikbesa’al k’uux óol yaan yóok’lal juez Sexto de Distrito, Francisco Javier Rebolledo, úuchik u jets’ik “u tséel ts’áak u páajtalil” ti’ táanxel lu’umil mola’ay Monsanto, ti’al u béeytal u jupik glifosato ti’ u jejeláasil k’áaxo’ob le lu’uma’, ichilo’obe’ ti’ yaan u lu’umil Chenes, tu péetlu’umil Kaanpech.

 

También te puede interesar: Comunidades de Los Chenes reclaman decisión a favor de Monsanto

 

“K ts’áak ojéeltbile’, ma’ táan k-éejentik u xo’ot’ol ba’ax yáax jets’a’an ti’al ma’ u cha’abal u yoksa’al tumen Monsanto u jejeláasil éerbisiida yéetel ixi’im jelbesa’an u ch’i’ibalil. K-a’alike’ ba’ax jets’a’ab tumen Juez Sexto de Distrito en Materia Administrativa, Francisco Javier Rebolledo, ku beetik u yantal sajbe’entsil ti’ u páajtalil wíinik yaan ti’al u tséentikubáaj, ti’al u yantal ja’ ti’, ti’al u yutsil yantal lu’um ti’al u kajtalo’ob yéetel ti’al u yantal toj óolal ti’ kaaj, ts’o’okole’ ku kúulpach jets’ik ba’ax jets’a’an ti’ u jaats a’almajt’aanil 138 ti’ Ley de Amparo”, tu ya’alajo’ob. 

Tu beetajo’ob páayt’aan ti’al u ch’a’anukta’al ba’ax ku ya’alal ich recomendación 82/2018, jets’a’an tumen Comisión Nacional de los Derechos Humanos (CNDH), tu’ux ku chíikbesa’al loobilaj beeta’ab ikil u k’a’abéetkunsa’al pláaguisiidas, tu’ux ku chíikpajal glifosato.

Tu ya’alajo’obe’ u k’a’abéetkunsa’al le ba’alo’, yéetel nu’ukbesaj jets’a’an meyaj te’e maaya k’áaxo’, ts’o’ok u jach k’askúuntik le yóok’ol kaabila’, ts’o’okole’ táan u beetik u yantal u jejeláas loobilajil.  Je’el bix tu kaajil Hopelchén,  k’ajóolta’an tumen uláak’ táanxel lu’umo’obe’, beey jump’éel kaaj tu’ux táan u loobilta’al maaya kaajo’ob yaan te’elo’, ikil u seen k’a’abéetkunsa’al agrotóxicos yéetel i’inaj jelbesa’an u ch’i’ibal, ts’o’okole’ ma’ xan cha’aban u k’a’abéetkunsa’al tu lu’umil Méxicoi’. 

U k’a’abéetkunsa’al le ba’alo’oba’ ku loobiltik u toj óolal wíinik, ku k’askúuntik lu’um, ja’ yéetel kuxtal yaan te’e k’áaxo’, je’el bix u yik’el jaab, tumen tuláakal le je’elo’ k’a’anan ti’al u yúuchul kuxtal.  Beyxan tu k’a’ajsajo’obe’ tu ja’abil 2012e’, maaya kaajo’obe’ tu káajsajo’ob noj ba’atel tu táan áagroninduustria yéetel ti’al ma’ u pa’ak’al i’inajo’ob jelbesa’an u ch’i’ibalil. Ichil 2001 tak 2020, tu kaajil Hopelchéne’ k’aschaj kex 213 mil hectáreas ka’anal k’áax, óoli’ u 19 por siientoil k’áax yaan ka’ach tu ja’abil 2000.

Beyxan, unaj u k’a’ajsa’ale’, Suprema Corte de Justicia de la Nación (SCJN) tu jets’aj lik’ul 2015e’, u pa’ak’al i’inaj jelbesa’an u ch’i’ibal yéetel u k’a’abéetkunsa’al glifosatoe’ je’el u beetik noj loobilajil ti’ u kuxtal wíinik yéetel ba’ax bak’pachitik .


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan