de

del

Máaxo’ob chíikbesik u éejidoilo’ob División del Norte yéetel Don Samuel, tu méek’tankaajil Escárcega, je’el bix xan ti’ u éejidoil Miguel Alemán, tu méek’tankaajil Candelaria, Kaanpeche’, tu tako’ob u pool u mola’ayil Barrientos y Asociados, t’ana’an meyaj tumen Fondo Nacional de Fomento al Turismo (Fonatur), tu táan Fiscalía General de Campeche. 

 

También te puede interesar: Ejidatarios de Campeche denuncian a empresa relacionada con Tren Maya

 

Leti’obe’ u k’áato’ob ka tsikbalta’ak jump’éel “k’a’ananil bo’ol” úuchik u k’a’abéetkunsa’al beel, ts’o’kole’ tu ya’alajo’ob le mola’ayo’ ya’ab u téenal ts’o’ok u tusik u meyaj, beyxan u yoksmaj sajakil yéetel u péech’ óoltmaj u páajtalil wíiniko’ob ti’alintik u éejidoilo’ob p’aatal tu Yáax Jaatsil u beelil Tren Maya.  

Ti’ k’a’aytajil ts’íib beeta’ab, mokt’anta’an tumen Armando Soto Baeza, Mexicanos Unidos; Asamblea de Pueblos Indígenas del Istmo en Defensa de la Tierra y el Territorio (APIIDTT); Asociación Mexicana de Abogados del Pueblo-Guerrero; Centro Comunitario de Canicab; Centro Comunitario U kúuchil k Ch’i’ibalo’on; Centro de Derechos Humanos-Espacios para la Defensa, el Florecimiento y Apoyo Comunitario, A.C.; Centro de Lengua y Cultura Zoque de Chiapas; Centro Mexicano de Derecho Ambiental (CEMDA); CNI-TOTONACAPAN; Colectivo IngeniumMex (Xalapa, Ver); Comité Nacional para la Defensa y Conservación de los Chimalapas; Concejo de Mujeres Autónomas (COMA); Consejo Regional Indígena y Popular de Xpujil (CRIPX), ichil uláak’ múuch’kabilo’obe’, tu ya’alajo’ob te’e kaajo’obo’ k’uch juntúul máak tu ya’alaj leti’ bin chíikbesik u mola’ayil Barrientos y Asociados; ka’aj taale’ jach uts óol yéetel j-áantaj máak, tu kaxtaj bix u jupikubáaj te’e le éejido’obo’ úuchak u ya’alik ti’obe’ je’el bin u béeytal u ya’abkunsik taak’in kun bo’otbil ti’ob, ba’ale’ je’el bix séeba’anil kun beetbile’ tumen jach ma’ táan u xáantal kéen káajak u meyeajilo’ob ti’al u beeta’al Tren Maya.  

Ba’ale’ kex ma’ éejenta’abe’, le máako’ tu beetaj jump’éel ju’un tu’ux ku jets’ike’, éejidatario’obe’ tu éejentajo’ob bin ba’ax tu ya’alaj, kex tumen ma’ tu much’aj tuláakal u fiirmasil Asamblea. 

Éejidatario’obe’, tu ya’aljo’obe’, much’kíinsabo’ob tumen Barrientos y Asociados tu kúuchil Palacio Federal de Campeche ti’al “u ts’a’abal to’on cheekes -kex ma’ jets’a’ab ba’axten táan u beeta’al le bo’olo’-, ts’o’okole’ ka’anchaja’an u bo’olil ti’ ba’ax yáax jets’a’an, ba’ale’ jach ma’ xáanchaje’, ka’aj k’áata’ab to’on ka’aj k sut u ya’abil le taak’ino’, ti’ jump’éel kueenta jets’a’ab tumen u mola’ayil Barrientos, ts’o’okole’ wa ma’ bin táan u éejentiko’obe’, yaan u takiko’ob k pool tu táan uláak’ éejidatario’ob, tumen táan k p’áatal yéetel jun jaats le taak’in ts’a’abal bino’”.

“Le ba’ax beeta’abo’, yaan u nu’ukil, ts’o’okole’ mantats’ u beeta’al ti’ u jejeláasil éejido’ob Kaanpech, ts’o’okole’ tak Yucatáne’ beey u beeta’alo’, tumen ku tsikbalta’al bo’ol unaj u beeta’al ti’al u yantal u ju’unil tu’ux kun máan u beel Tren Maya; ts’o’okole’, u chíikulal u mola’ayil Barrientos y Asociadose’ chika’an tumen ti’ tuláakal ba’ax ku beetike’ ku k’a’abéetkunsik oksaj saajkil, tuusil, ma’ táan u chúuka’an a’alik ba’al, ts’o’okole’ ku bo’otik tak u éejidal jo’olpóopo’ob ti’al ka’aj éejenta’ak ba’ax u k’áat”, tu ya’alajo’ob.  

Beyxan tu ya’alajo’obe’ mix Procuraduría Agraria, mix Fonatur láak’intiko’ob ti’ le ba’ax táan u beetiko’oba’, tumen ku ya’aliko’ob táan u kaláantikubáajo’ob ti’ pak’be’en k’oja’nail, ba’ale’ kex beyo’ t’a’ano’ob ti’al u bino’ob tu kúuchil Procuraduría Agraria ti’al bin u mokt’antiko’ob u ju’unil Convenio de Ocupación unaj u beeta’al ma’ili’ je’ets’ek Título Gratuito, ba’ale’ leti’obe’ ma’ tu éejentajo’obi’.  

Yóok’lal le ba’ax táan u yúuchula’, Comunicación Social ku meyaj ti’ División Tren Maya tu lu’umil Kaanpeche’ tu ya’alaj ma’ bin táan u sáasilkunsa’al mix ba’al yóok’lal xmukul meyaj yaan yóok’lal yéeytambal táan u náats’al.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan